Sisukord
Arvamus
Postimees
15.02.2020
Eesti Maardu tõusis Eesti taksopealinnaks (13) Postimehel kaheksa kujundusauhinna kandidaati Eesti Rahva Muuseum muinsuskaitse alla (2) Kodu panti – rikkus paistab (6) Majandus Stockmann hakkab jalgu alla saama LHV päästis konkurendi aktsionärid plindrist Merko vähendab järsult dividende TS Laevad kavandab uue parvlaeva ostu, rahvas tahab silda (8) Välismaa Postimees Müncheni julgeolekukonverentsil: Vene rünnaku võimalust võetakse realistlikult (21) Renzi ja Di Maio lammutavad Itaalia valitsust (1) Aasias vahetati valentinipäevaõrnusi näomaski varjus Arvamus Juhtkiri: korralagedus taksonduses (2) Herman Kelomees: Kaja, nii ei saa rallit sõita! (9) Köidete kaupa vaimuvara Poliitilisest pärandist loobuja Ida-Aasia imemees (1) Luba kartmatult kihutada (2) Kultuur Digikultuur. Digitaalse ajalookultuuri sünd (2) Sport Kas Evansi närv ja auto peavad vastu? Mart Soidro kolumn: vesine värk Oja ja Talihärm punktikohal Esimene Eesti mäesuusataja pääseb MK-sarja Saaremaa võrkpallurid teenisid matši täieliku tippklubiga Kliima Üheksa kliimamurrangut, mida tagasi pöörata ei saa (7) AK Soomeugrilase minapilt ja vallutaja pilk (3) Digikultuur. Digitaalse ajalookultuuri sünd (2) NÄDALA PLAAT: Lill ühes, nuga teises käes Aja auk. Laulame keha elektrilist Juurikas. Kiri Stenbocki majast Juurikas. Millest mõelda seksi ajal? Juurikas. Viimane veerg Arter Toomas Sulling: Osa soomlasi pidas seda häbiplekiks, et Soome inimene tuleb meile operatsioonile (11) Kuidas pimedad näeksid teatrit ja kurdid kuuleks laulupidu? Viimnepäev (2) Appi, huntide pealetung! Kas varsti lapsed neil hambus? (13) Roosa, pikajalgne Bob äratab südametunnistusi Antarktika 200 – värske peatükk Eesti mereajaloos ehk albatrossitiibadega suitsupääsukesed (1) Priit Pullerits: kus ja millega «Talve» film eksib? (6) Vastlasupp läheb aina rohelisemaks ja kergemaks (3) Pittsburgh – teras, ketšup ja Andy Warhol Otse silmapiirini ja siis paremale. Helsingi motomessist, ja mitte üksnes mootorratturitele Stiilne viis hulluks minna Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: korralagedus taksonduses

2 min lugemist
Bolt mobiilirakendus FOTO: Sander Ilvest

Eesti äpitaksonduses valitseb praegu 90ndate Eestit meenutav anarhia: juhtidel sõidukikaarte ei ole, keelenõudeid ei täideta, seadustes on augud ja keegi ei vastuta. Mõned neist probleemidest on juba vanad, mõned on esile kerkinud just äpitaksonduse tulekuga.

Keelenõuded on olnud arutelu all aastaid. Iseenesest on tegu küsimusega, kus inimlikkus satub vastuollu seadusega. Tavaolukorras pole ju taksojuhil tõesti kliendiga mingit erilist suhtlemist, eriti kui kasutatakse taksoäppi. Nõuda juhilt suhteliselt kõrge tasemega keeleoskust tundub seetõttu liig. Eriti näiteks Narvas, kus eestikeelseid kliente on nii vähe, et vaevaga omandatud eesti keele oskus aja jooksul lihtsalt kaob.

Just selle põhjendusega tühistati taksojuhtide keeleoskuse nõue 2016. aastal. Tühistati, kuid keeleseadus ütleb ikkagi, et taksojuht peab oskama eesti keelt tasemel B1, mille saavutamine nulltasemelt nõuab umbes tuhat tundi õppimist. Kuigi inimlikult võib nõue tunduda liiga range, ei tohi unustada, et keeleoskust võib vaja minna ootamatus või kriitilises olukorras – näiteks kui taksojuht ei leia üles haigla EMO ust, aga inimene ise teisele poole maja minna ei suuda. Taksojuhiga ollakse kontaktis poolt tundi või kauemgi, mille jooksul võib mõndagi juhtuda.

Taksonduse probleemid ei piirdu üksnes keelenõuetega, vaid ka sõidukikaardiga, mis peab tõestama, et juhil on taksosõidu nõuetele vastav auto. Probleem on selles, et sõidukikaardiga auto liikluskindlustus on kallim kui tavaautol, mistõttu juhtidel on otsene motiiv ilma kaardita sõitmiseks. Teenuse osutamine sõidukikaardita on massiline, ometi on see seaduserikkumine.

Mõlemal juhul on tegu põhimõttelise küsimusega. Kui seadus ütleb, et iga klient peab saama eestikeelset teenindust, siis ei tohiks selles niisama lihtsalt hakata järeleandmisi tegema, sest kuhu tõmmata piir, kust alates keelenõuetesse tõsiselt suhtuda? Kas taksojuhtide, politseinike või arstide juurde? Ja kui on seadus, et taksoks kasutatav auto peab vastama nõuetele, siis miks peaks ka selles järeleandmise tegema? Lõppude lõpuks on tegemist ohutuse tagamisega, mitte mõttetu formaalsusega.

Mõlema probleemi lahenduse tuum on asjaolu, et suurim äpitakso Bolt väidab, et ei osuta üldse taksoteenust, vaid infoühiskonna teenust, st on nutiplatvorm, mis teenust vahendab. See on üsna originaalne idee, mida võiks ju edasi arendada ka narkootikumide vahendamise keskkonna loomiseks. Tegelikult ei ole siin midagi vaielda, sest Euroopa Kohus on asja juba selgeks vaielnud, tunnistades Uberi transporditeenuse osutajaks. Põhimõttelist erinevust Bolti ja Uberi teenuses ei ole. Seega peab probleemi lahendus algama sellest, et Bolt oma taksopargis korra majja lööks.

Teine küsimus on selles, millised peaksid olema taksojuhtide keelenõuded. On selge, et keele omandamine nõutaval B1-tasemel võtab aasta või rohkem. Võiks olla mingi skeem, mingi tingimisi taksokaart ja sellega seotud keeleõppeprogramm, mis annaks inimesele legaalse õiguse taksot sõita, samuti viisi, kuidas jõuda kehtestatud keelenõueteni. Ühesõnaga, tööjõuturumeetmena tuleks välja töötada taksojuhtidele mõeldud programm, mis ei oleks üksnes keelekursus, vaid annaks neile ka moraalse ja erialase toe eesmärgi saavutamiseks.

Seotud lood
14.02.2020 17.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto