Sisukord
AK
Tänane leht
29.10.2020
Neljarealisi maanteid ja Rail Balticut välisabita korraga valmis ei ehita Eesti Peeter Raudsepp: EASi tükeldamist ei tule (1) Rapla hooldekeskuse 32 asukal tuvastati koroonaviirus ERRi uus maja on füüsikaseaduste, mitte ideoloogia küsimus Eesti lühiuudised Poola abordiseaduse vastased kogunesid Vabaduse väljakule Raskelt haige Allan Kiil pääses kohtupidamisest Aasta koolitaja on hooliv innustaja USA VALIMISED 2020. Viis päeva valimisteni: külmavärinad ja süljepiisad Las Vegases Majandus Ärikinnisvara haldamises revolutsioon juba käib Majanduse lühiuudised Keskpank hoiab padruneid detsembriks Välismaa Poolakad jätkavad võitlust abordiseaduse karmistamise vastu KOHALIK VAADE. Sloveenia kihutab koroonakiirteel Bergamo saatuse poole Euroopa valmistub elule taas pidurit tõmbama Arvamus Peep Lillemägi: Reformierakond viis aastat hiljem Tiit Riismaa: Donald Trumpi fenomen Siret Kotka, Indrek Saar, Anti Poolamets, Taavi Rõivas, Kaido Höövelson, Üllar Saaremäe: toetame Arvo Pärdi muusikamaja Andres Põder: armastab, ei armasta, vihkab… Nikolai Degtjarenko: olen uhke oma kuuluvuse üle JULGEOLEK ⟩ Erkki Koort: Eesti konstaabel pole veel Malis Edward Lucas: ülikoolid on akadeemilise vabaduse vahetanud Hiina raha vastu Kultuur Meditsiin on ainult masohhistidele? Eesti näitlejaga verine ja lumine vene muinasjutt Sport Spordi lühiuudised Soome laskesuusakoondise eestlased ei tea, kas neid neeti maapõhja või kiideti taevani Eesti korvpallurid Rumeenia infosulus: võistlusformaat ja ajakava pole endiselt selged Kohtunikud peegeldavad jalgpallurite taset Maa Elu Eestlaste vanad traktorid künnavad põldu Aafrikas Saja-aastasele taimekasvatus­instituudile panid õla alla edumeelsed põllumehed Tootmishoone kütmisel tuleb arvestada energiasäästu Maale kolinud noor pere valis taas linnaelu: linnas on vähem sebimist Arutlus: maale kolimine tuleb hästi läbi mõelda Katus kestab kauem, kui seda korralikult hooldada Eesti paikneb tuulte ristteedel – mida see kaasa toob? Käes on aeg korjata ravivaid juurikaid Lehtede riisumata jätmine võib aeda ohustada Ebaküdooniast valmivad pikantsed hoidised Kärbes rikkus veinitalu astelpajusaagi Tartu Suur auto lõhkus uue kõrguspiirde ja tekitas suure ummiku Hannes Astok: koondume kultuurikeskuse stardijoonele Stepan Karja: sügisene kella nihutamine on hea, kevadine veel parem Kiri: tulge ometi mõistusele! (1) Tartu lühiuudised Rahvusvahelise haardega Leedu autovargad said karistuse Tartus Nordecon kavandab Aruküla teele üle kahekümne kortermaja Psühhoteek kolis keldrist Barlova peale korterisse Ekseldes tunnetuse avastamata rajal Fotograafist sirgus graafik Tartu kultuuri lühiuudised Meelelahutus Koomiks Sudoku

Lääne kultuuri kaksikheeliks

5 min lugemist
Majandusanalüütik ja -õppejõud Hardo Pajula FOTO: Kuvatõmmis videost

Suure Paugu kosmoloogia on toonud meie kaks fundamentaalset reaalsuse mudelit kokkupõrkekursile. Antiik-Kreekast pärit igavikulise paradigma järgi ei muutu universumis õigupoolest midagi. Sellele vastanduva juudikristliku evolutsiooniidee järgi on aga kõik pidevas voolamises, kirjutab raamatus «Looduse taassünd» inglise bioloog Rupert Sheldrake: «Veel hiljuti suudeti neid teooriaid teineteisest turvaliselt lahus hoida. Evolutsioon käis maa peal, taevas kehastas aga igavikku.»

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Küsimus asjade paigalolekust ja igikestvast muutumisest on hingestanud lääne filosoofia ajalugu alates selle sünnist. Umbes 500 aastat enne Kristust elanud kreeka filosoof Herakleitos võttis universumit valitseva ratsionaalse printsiibi tähistamiseks kasutusele logose mõiste. Esialgses tähenduses sõna, kõne või mõtet esindanud logos kujutas endast Herakleitose filosoofias kordaloovat jumalikku intellekti. Kõik asjad on pidevas muutuses, ent kogu seda lakkamatut voolamist ühendab ja korraldab universaalne logos, mis väljendab ennast muuhulgas ka inimese mõtlemisvõimes. Inimesest teeb aruka olendi seesama jumaliku intellekti killuke – logos.

«Logose üldkehtiva seaduse järgi määratleb iga asja tema vastand, mis teda ühtlasi ka enda poole tõmbab ja lõpuks tasakaalustab, nii et viimaks moodustub kõikidest vastanditest tervik,» selgitab Herakleitose õpetust USA kultuuriloolane Richard Tarnas. Kõige peenekoelisem harmoonia valitseb nende elementide vahel, mille suhteid iseloomustab pidev pinge. Herakleitose muutuse metafüüsikal olid omad selged eetilised järeldused. Suurem osa inimestest ei mõista logost ja elab seetõttu justkui unenäomaailmas, kus nende osaks on pidev tüli ja riid. Seetõttu peaks inimese eesmärgiks olema logose tundmaõppimine, et seeläbi saavutada universumi sügavama korraga mõistuspärane harmoonia.

28.10.2020 29.10.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto