Sisukord
AK
Postimees
22.02.2020
Linda Raunet ja Eesti Vabariik – 102 aastat ühiseid mälestusi Eesti Viljandi valmistub võõrustama presidendi pidu (2) Süda läheb soojaks ja hingele pai – pannakse tähele Mida teha vabariigi aastapäeval? (2) Majandus Põhjamaade pankade veri hakkas viimaks hüübima Välismaa «Ihne nelik» keeldus kriipsugi taandumast (33) KOHALIK VAADE ⟩ Kolmejalgsed vallandasid Leedus liiklusraevu (12) Liibüas evakueeriti sõja jalust mitu tuhat kaamelit Arvamus Juhtkiri: viinarindel muutustega (4) Evelyn Kaldoja: valgustav lobiabsurd (1) Õlitööstuse eestkõneleja (4) Sipsik elab veel! (1) Läti ema eksirännakud (2) Esitus, mis tõi pisara silma Kertu Birgit Anton: kliimapööret ei tehta meie eest ära (17) Kultuur ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Sport Eesti mehed vollemaailma absoluutses tipus Taavi Libe: kuidas tuua inimesed video­mängude abil spordi juurde? EAL nõuab Rally Estonia korraldamise eest meeletut summat (1) Kriisk: presidendiamet oleks minu olümpia Soomlase ajastu start jahmatas isegi suuri optimiste Kliima Uus normaalsus: jäävabal talvel sööb torm Eesti randa nagu labidaga Merendus Hiina viirus muserdab maailma laevandust AK Tehnoloogiagigantide uue põlvkonna juhid Liiga hilja ja poolikult tehtud otsus Ukraina ekspert: «Ilma Venemaa otsese sekkumiseta oleks see sõda varsti läbi» (4) Hasso Krull: maa, rahvas ja riik (20) VIDEO ⟩ Kunst sinu ümber. Dokumentaalne poeet Kristina Norman ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Kus poliitik ees, seal bandiidid taga Nädala plaat. Nagu seest külm juustuburger Nädala plaat. Ruttab aeglaselt keset üksildasi masse Kutse presidendi vastuvõtule Juurikas. Eesti tänab Arter Depressiooni põrgust pääsenud Liis Velsker: mõtlesin, et paneks kogu raha selle alla, et lihtsalt ennast hävitada Käputäis Eesti «kurjategijaid» Siberi kolkas... Viirusest ohtlikum (15) Kaitsja, kes võib mõnikord osutuda tapjaks VIDEO. Mägine Itaalia: hirmud, viirastused ja maagia Ei karjet, ei kõmakat, matkaja lihtsalt kadus teelt Ekstreem-Sipsiku seiklused Umbe hää süük!* Arter otsis võrumaist pidupäevamaitset Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Superstaar Anne Veski: «Paabulinnuks ei pea saama!» (1) Kodune helisüsteem 10 000 euro eest. Eestis loodud Audese tippkõlarid valmivad kuulmise järgi (6) Meelelahutus Koomiks Sudoku

EKI keelekool: hõissa, vastlad!

2 min lugemist
Mari Kendla FOTO: Liis Treimann

25. veebruaril tähistatakse vastlapäeva. Aga mis päevaga tegu on?

Vastlapäev on lihavõtte-eelse paastuaja eelpäev, mida pühitsetakse suurema pidulikkusega katoliiklikes maades. Nimetuse vastlapäev oleme laenanud alamsaksa keelest vastel-, liitsõnas vastelavent ’vastla- või paastuõhtu’ („Eesti etümoloogiasõnaraamat“, 2012). Rahvasuus tuntakse vastlapäeva ka lihaheite, liu-, liugu- ja pudrupäeva nime all. Lihaheite nimetust on seletatud liha lõppemise, kõrvalejätmisega: lihaeite pää, siss ei süvvä ämp liha (Halliste). Tangupuder rituaalse toiduna on kuulunud alati pühade toidulauale.

Kõige iseloomulikum eestlaste vastlakommete juures on liulaskmine, millega taotleti head linaõnne: vastlapää käidi linalingu laskmas, siis linad kasvast ästi pitkaks (Emmaste). Liugu lasti nii regede-kelkude kuni näiteks tagurpidi keeratud pingi, kuuseoksaga või tuldi mäest alla istmiku peal. Üheks vastlapäeva eripäraks on olnud ka jääkarusselli ehitamine: vastlapäeval olid jää peel karussellid (Jämaja). Vastlaliugu käidi laskmas olenemata east: liupääval lasevad vanad inimesed koa liugu (Järva-Madise). Liulaskmise juurde kuulusid ka vastavad laulud: linaliugu, pikka kiudu, takud takka lükkäjäle, tutrad tuas istujale (Tõstamaa). Mõneti erinev on vanausuliste vastlakombestik, nemad pidasid nädal kestvat maslenitsa’t (vene maslenitsa ’vastla- ehk võinädal, vastlad’). Liulaskmise asemel sõideti hobustega mööda küla: maaselitsa aigu sõidõti hõbõstõga ringi, hobõsil oll kaalkelläh kaalah (Setu).

Vastlapäeval esines veel mitmeid traditsioone. Vastlaliu analoogial tuli kammida ja lõigata juukseid, et need kasvaksid pikad ja tihedad: vastlapääval leigati juuksid, siis pidid ästi kasuma (Mustjala); vastlapäe pidid kõik juusi lõikama ja piad sugema (Tõstamaa).

Üheks oluliseks vastlapäeva kombeks oli seajala söömine, keedeti ka oasuppi, mis tänapäeval on asendunud rohkem hernesupiga: vanast keideti liugupäiväl sia jalgu, uasuppi ka (Lüganuse); vastlapäe kiedetässe uasuppi ning siasõrgu (Kihnu). Kondid aga koguti hoolega kokku ja anti sigadele kas kohe või siis, kui nad kevadel välja aeti. Sellega taotleti head sigade kasvu, kuid ka seda, et nad suvel karjas koos püsiksid: sea jala kondid viidi põllale, siis sead seisid sui põllal (Pöide). Küllalt tuntud oli ka seajala kondist vurri tegemine: liugupäiväl sai siakontidest vurrid teha (Lüganuse). Tänapäeval seostub vastlapäev ehk kõige enam vahukooreste kuklitega, algselt söödi vastlakuklitena lihtsalt saiakesi kuuma piima sees.

Vastlaid tähistatakse mitmel pool Euroopas ja ka meie kombed kattuvad palju soomlaste ja rootslaste omadega.

Seotud lood
21.02.2020 22.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto