Sisukord
AK
Postimees
07.04.2020
Välistööjõu kärpimise plaan räsib peale põllumajanduse ehitust ja tööstust (20) Eesti Viirusanalüüsid jätavad küsimused õhku Eesti lühiuudised Mask võib anda võltsi turvatunde Lahutatud vanemad jäävad eriolukorras laste jagamisel hätta Koroonahirm kiirendas postiringi tunni võrra Majandus Töötuid tuleb esialgu juurde tasapisi Töötasu hüvitisele joosti tormi Majanduse lühiuudised Tallinki uue laeva ehituse algust tähistati videopeoga Autotööstust ähvardab ajaloo suurim kriis Välismaa ELi tööhõiverahastu Eestit esialgu ei huvita Välismaa lühiuudised KOHALIK VAADE. Serbia valitsus võitleb viiruse asemel ajakirjanikega Koroonaviirus sundis Boris Johnsoni haiglavoodisse Arvamus Juhtkiri: maskid ja testid Aimar Altosaar: solidaarsuspuudest Veikko Maripuu: kelle häda on suurem? Ove Sander: kitsa ringi matused eriolukorras järgivad piiranguid Andres Herkel: ärge loovutage kontrolli Kultuur Tühjuse poeesia 2: Veronika Kivisilla (1) Uus rakendus lubab revolutsiooni videovaatamises ARVUSTUS. Moraalsed värdjad nunnuäris Sport Janar Talts: köögipoolt korras hoida on palju raskem kui mängida ERRi spordiboss Rivo Saarna: erameedia tegi olümpiaõigusi omandades vea Tervis Psühholoogiliselt pingeline eriolukord rõhub vaimsele tervisele Tervise lühiuudised Tartu Ärajäetud reiside eest raha tagasi saamises valitseb segadus Artur Kuusi karikatuur: kuidas lapsed lasteaeda saata. Linn lükkab investeeringuid edasi, palkade kallale veel ei lähe Päästjaile teevad muret kulupõlengud ja rahvakogunemised Marju Lauristin nihutas ja nihutab piire ühiskonnas ja inimestes, aga pani tudengi ka punastama Tartu Agro läks 1,2 miljoni euro pärast kohtusse Eesliinil patrullpolitseinik Timo Reinthal arvestab võimalusega, et võib nakatuda Meelelahutus Koomiks Sudoku

EKI keelekool: hõissa, vastlad!

2 min lugemist
Mari Kendla FOTO: Liis Treimann

25. veebruaril tähistatakse vastlapäeva. Aga mis päevaga tegu on?

Vastlapäev on lihavõtte-eelse paastuaja eelpäev, mida pühitsetakse suurema pidulikkusega katoliiklikes maades. Nimetuse vastlapäev oleme laenanud alamsaksa keelest vastel-, liitsõnas vastelavent ’vastla- või paastuõhtu’ („Eesti etümoloogiasõnaraamat“, 2012). Rahvasuus tuntakse vastlapäeva ka lihaheite, liu-, liugu- ja pudrupäeva nime all. Lihaheite nimetust on seletatud liha lõppemise, kõrvalejätmisega: lihaeite pää, siss ei süvvä ämp liha (Halliste). Tangupuder rituaalse toiduna on kuulunud alati pühade toidulauale.

Kõige iseloomulikum eestlaste vastlakommete juures on liulaskmine, millega taotleti head linaõnne: vastlapää käidi linalingu laskmas, siis linad kasvast ästi pitkaks (Emmaste). Liugu lasti nii regede-kelkude kuni näiteks tagurpidi keeratud pingi, kuuseoksaga või tuldi mäest alla istmiku peal. Üheks vastlapäeva eripäraks on olnud ka jääkarusselli ehitamine: vastlapäeval olid jää peel karussellid (Jämaja). Vastlaliugu käidi laskmas olenemata east: liupääval lasevad vanad inimesed koa liugu (Järva-Madise). Liulaskmise juurde kuulusid ka vastavad laulud: linaliugu, pikka kiudu, takud takka lükkäjäle, tutrad tuas istujale (Tõstamaa). Mõneti erinev on vanausuliste vastlakombestik, nemad pidasid nädal kestvat maslenitsa’t (vene maslenitsa ’vastla- ehk võinädal, vastlad’). Liulaskmise asemel sõideti hobustega mööda küla: maaselitsa aigu sõidõti hõbõstõga ringi, hobõsil oll kaalkelläh kaalah (Setu).

Vastlapäeval esines veel mitmeid traditsioone. Vastlaliu analoogial tuli kammida ja lõigata juukseid, et need kasvaksid pikad ja tihedad: vastlapääval leigati juuksid, siis pidid ästi kasuma (Mustjala); vastlapäe pidid kõik juusi lõikama ja piad sugema (Tõstamaa).

Üheks oluliseks vastlapäeva kombeks oli seajala söömine, keedeti ka oasuppi, mis tänapäeval on asendunud rohkem hernesupiga: vanast keideti liugupäiväl sia jalgu, uasuppi ka (Lüganuse); vastlapäe kiedetässe uasuppi ning siasõrgu (Kihnu). Kondid aga koguti hoolega kokku ja anti sigadele kas kohe või siis, kui nad kevadel välja aeti. Sellega taotleti head sigade kasvu, kuid ka seda, et nad suvel karjas koos püsiksid: sea jala kondid viidi põllale, siis sead seisid sui põllal (Pöide). Küllalt tuntud oli ka seajala kondist vurri tegemine: liugupäiväl sai siakontidest vurrid teha (Lüganuse). Tänapäeval seostub vastlapäev ehk kõige enam vahukooreste kuklitega, algselt söödi vastlakuklitena lihtsalt saiakesi kuuma piima sees.

Vastlaid tähistatakse mitmel pool Euroopas ja ka meie kombed kattuvad palju soomlaste ja rootslaste omadega.

Seotud lood
06.04.2020 07.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto