Aimar Altosaar: hoiame oma au ja väärikust

Meie Eesti toimetaja Aimar Altosaar. FOTO: Eero Vabamägi

Vabariigi aastapäeva eel valmistutakse pidulikuks sündmuseks, et meenutada oma riigi algust ja võitlust selle nimel. Meie iseseisvumise ja riigina olemise lugu on eeskujulik ja ilus näide rahvast, kes tõusis vähem kui sajandiga tundmatusest Euroopa kultuurrahvaks ning kes järgmise sajandi jooksul suurvõimude poolt peaaegu hävitati, ning nüüd juba ligi 30 aastat on taas iseseisev ja mõjukas riik maailmakaardil.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Selline suur lugu ei sündinud iseenesest, sest ilma õigel ajal otsustavalt tegutsenud ja eeskuju näidanud juhtideta poleks rahva vabadusiha iialgi teostunud. Ilma Jaan Tõnissoni, Jaan Poska, Konstantin Pätsi ja Johan Laidonerita ei kujutaks me Eesti ajalugu ettegi. Neid mehi ja naisi, kes olid otsustavatel hetkedel olemas ning aitasid kaasa rahvusaate levimisele, riigi loomisele, Vabadussõja võidule ja Eesti Vabariigi ülesehitamisele, oli loomulikult väga palju. Kuid neli nimetatut on sümbolväärtusega, nende meeste nimed ja teod ei ununenud metsavendadel punkrites, küüditatutel Siberis, vangilaagrites, nõukogude masendavas tegelikkuses ega paguluses.

1990ndatel, kui Eesti oli taas vaba, hakkas tekkima «tarkpäid», kes leidsid, et meie suurmehed ikka väga suured ei olnudki! Tagantjärele tarkuse täppisteadust kasutades püüti tõestada, et meie riigimehed ei näinud ajaloo kulgu ikka päris õigesti ette, ning seetõttu neid ei saagi kangelasteks pidada. Jaan Poska, kes varsti pärast Tartu rahu lepingu sõlmimist manalateed läks, on ümberhindajate õelusest jäänud torkimata, kuid teised kolm pole pääsenud ülekohtusest kriitikast ja nende tähenduse madaldamise katsetest.

17.02.2020 19.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto