Sisukord
Arvamus
Tänane leht
18.02.2020
Eesti Lapsele võib kõige ohtlikum olla kodu Paarisaja õpetaja keeleoskus alla nõutu Apteegiketid ootavad riigikogu järgmist käiku (3) Saeveskit ähvardab materjalipuudus (1) Majandus Yandex.Taxi tegutseb Eestis seadusevastaselt (10) Alaealine saab poest suitsu ja viina lihtsa vaevaga Välismaa Lätlased kutsuvad tüli tõttu boikoteerima Taani suhkrut ja Lego klotse (13) Torm Dennis uputas Suurbritanniat Turistitõkke püstitamine Rooma sümboli ümber ärritab ajaloolasi Arvamus Juhtkiri: igav ja turvaline Balti riik (5) Aimar Altosaar: hoiame oma au ja väärikust (4) Krista Kodres: humanitaarteadused, kunstid ning teadmistepõhine Eesti Neeme Raud: Trump peab silmas raha ja kasu (4) Sandra Haugas: haridus ja pered ei vaja koolikatseid (7) Meie Eesti Erkki Koort: Kanuti aed ja uusarendus (1) Helina Maasing: kuidas luua linnaplaneerimisega turvatunnet Kultuur Vaaderpassiga mees ilusalt õudsete fotode keskel Põhjus, miks ameeriklased Trumpi valivad (5) Sport Imelaps Hålandi suur unistus: Dortmundi kaudu Inglismaa meistriks Uus spordiseadus piirab sportlastele suurte stipendiumide maksmist Tervis Eestlane Aasias – kuidas trotsida koroonaviirust? Tartu Trammi Tartusse toomiseks kulub kümme aastat ja 400 miljonit eurot (9) Mait Raava: kliinikum peab valima endale arstist juhi (5) Eili Arula: Eesti Laulu on Tartusse väga vaja (1) Tartumaa Kuldse Tammeoksa kandjate read täienevad Hotellipidajatel tuleb üha enam arvestada lastega peredega BMX-krossis tõid tartlased karikavõistlustelt mitu esikohta Veel neli kuud ning soomeugrilased peavad Eesti Rahva Muuseumis maailmakongressi Meelelahutus Koomiks Sudoku

Aimar Altosaar: hoiame oma au ja väärikust

2 min lugemist
Meie Eesti toimetaja Aimar Altosaar. FOTO: Eero Vabamägi

Vabariigi aastapäeva eel valmistutakse pidulikuks sündmuseks, et meenutada oma riigi algust ja võitlust selle nimel. Meie iseseisvumise ja riigina olemise lugu on eeskujulik ja ilus näide rahvast, kes tõusis vähem kui sajandiga tundmatusest Euroopa kultuurrahvaks ning kes järgmise sajandi jooksul suurvõimude poolt peaaegu hävitati, ning nüüd juba ligi 30 aastat on taas iseseisev ja mõjukas riik maailmakaardil.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Selline suur lugu ei sündinud iseenesest, sest ilma õigel ajal otsustavalt tegutsenud ja eeskuju näidanud juhtideta poleks rahva vabadusiha iialgi teostunud. Ilma Jaan Tõnissoni, Jaan Poska, Konstantin Pätsi ja Johan Laidonerita ei kujutaks me Eesti ajalugu ettegi. Neid mehi ja naisi, kes olid otsustavatel hetkedel olemas ning aitasid kaasa rahvusaate levimisele, riigi loomisele, Vabadussõja võidule ja Eesti Vabariigi ülesehitamisele, oli loomulikult väga palju. Kuid neli nimetatut on sümbolväärtusega, nende meeste nimed ja teod ei ununenud metsavendadel punkrites, küüditatutel Siberis, vangilaagrites, nõukogude masendavas tegelikkuses ega paguluses.

1990ndatel, kui Eesti oli taas vaba, hakkas tekkima «tarkpäid», kes leidsid, et meie suurmehed ikka väga suured ei olnudki! Tagantjärele tarkuse täppisteadust kasutades püüti tõestada, et meie riigimehed ei näinud ajaloo kulgu ikka päris õigesti ette, ning seetõttu neid ei saagi kangelasteks pidada. Jaan Poska, kes varsti pärast Tartu rahu lepingu sõlmimist manalateed läks, on ümberhindajate õelusest jäänud torkimata, kuid teised kolm pole pääsenud ülekohtusest kriitikast ja nende tähenduse madaldamise katsetest.

17.02.2020 19.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto