Sisukord
Arvamus
Postimees
18.02.2020
Eesti Lapsele võib kõige ohtlikum olla kodu Paarisaja õpetaja keeleoskus alla nõutu Apteegiketid ootavad riigikogu järgmist käiku (3) Saeveskit ähvardab materjalipuudus (1) Majandus Yandex.Taxi tegutseb Eestis seadusevastaselt (10) Alaealine saab poest suitsu ja viina lihtsa vaevaga Välismaa Lätlased kutsuvad tüli tõttu boikoteerima Taani suhkrut ja Lego klotse (13) Torm Dennis uputas Suurbritanniat Turistitõkke püstitamine Rooma sümboli ümber ärritab ajaloolasi Arvamus Juhtkiri: igav ja turvaline Balti riik (5) Aimar Altosaar: hoiame oma au ja väärikust (4) Krista Kodres: humanitaarteadused, kunstid ning teadmistepõhine Eesti Neeme Raud: Trump peab silmas raha ja kasu (4) Sandra Haugas: haridus ja pered ei vaja koolikatseid (7) Meie Eesti Erkki Koort: Kanuti aed ja uusarendus (1) Helina Maasing: kuidas luua linnaplaneerimisega turvatunnet Kultuur Vaaderpassiga mees ilusalt õudsete fotode keskel Põhjus, miks ameeriklased Trumpi valivad (5) Sport Imelaps Hålandi suur unistus: Dortmundi kaudu Inglismaa meistriks Uus spordiseadus piirab sportlastele suurte stipendiumide maksmist Tervis Eestlane Aasias – kuidas trotsida koroonaviirust? Tartu Trammi Tartusse toomiseks kulub kümme aastat ja 400 miljonit eurot (9) Mait Raava: kliinikum peab valima endale arstist juhi (5) Eili Arula: Eesti Laulu on Tartusse väga vaja (1) Tartumaa Kuldse Tammeoksa kandjate read täienevad Hotellipidajatel tuleb üha enam arvestada lastega peredega BMX-krossis tõid tartlased karikavõistlustelt mitu esikohta Veel neli kuud ning soomeugrilased peavad Eesti Rahva Muuseumis maailmakongressi Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: igav ja turvaline Balti riik

2 min lugemist
Päeva karikatuur FOTO: Urmas Nemvalts

Aastaid tagasi avaldas toonane riigipea Toomas Hendrik Ilves arvamust, et Eestist võiks saada igav ja turvaline Põhjamaa riik. Põhjust selleks oli toona küll ja veel. Igavus on kahtlemata suhteline mõiste ning need teemad, mis meid toona ja praegu elevile ajavad ja kirgi kütavad, võivad suurema mätta otsast tühiste ja tõepoolest igavatena paista. Aga turvalisus oli toona teemaks küll. Oluliselt tähtsamaks kui tänapäeval.

Turvaliseks on Eesti aastatega saanud kahtlemata. Ja väga palju. Nii mõnelgi puhul võib öelda, et Eestist on muutunud turvalisemaks kui mõni Põhjamaa riik ise. Ise ei pruugi me sellest aru saada. Eestis elavad välismaalased tajuvad seda kohalikest märgatavalt paremini. Et algkoolis käivad jütsid ja tirtsud ise bussiga koju sõidavad, et tänavatel pole agressiivseid kampasid ja veel palju muud, võib suurest linnast välismaalase panna imestama, kuid kohalik ei vaevu selle enesestmõistetava asja peale kulmugi kergitama.

Võimalus tänaval võhivõõra käest peksa saada on olemas ka tänapäeva Eestis, peamiselt mõne suurema linna piirkonnas, kus meelelahutuskohti palju, ning enamasti neil õhtutel, kui inimesed väljas pidutsemas. Sellest riskist hoolimata on tänavad 20–30 aasta tagusega võrreldes muutunud turvaliseks.

Põhjuseid, miks Eesti ühiskond on muutunud turvalisemaks, on mõistagi palju. Oluline osa on siin politseil, demograafilistel muutustel ning samuti rahvastiku vananemisel. Noored mehed on alati ja igas ühiskonnas riskirühm.

Me ise ei pruugi aru saada sellest, kui turvaliseks on meie elu muutunud. Meile on see normaalsus. See aga ei tähenda, et võiksime käed rüppe lasta ja jalad seinale visata.

Tänases Postimehes kirjutab Sisekaitseakadeemia teadur Helina Maasing sellest, kuidas keskkond ja arhitektuur aitavad kaasa turvalise keskkonna kujunemisele. Meid ümbritsevat keskkonda ja linnaruumi puudutav on valdkond, mis seni kuritegevuse ennetamisel liiga vähe tähelepanu saanud. Maasing toob välja, et teadliku linnakujundusega on võimalik kuritegevust vähendada. See on teema, mida kiiresti areneva ja kasvava linna planeerimisel tuleb täie tõsidusega arvesse võtta.

Tihti unustatakse ära, et need probleemid, millega getostumise ja sellega sageli seotud sisserände tõttu seisavad silmitsi mitmed Euroopa riigid, on Eestil paljuski läbi elatud. Tallinna kunagised asumid ja piirkonnad, kuhu aastakümnete eest oli hämaral ajal mõistlik oma nina mitte pista, on tänapäevaks tundmatuseni muutunud. Neist on saanud kõrgete ruutmeetrihindadega keskklassi elupaigad. Mõistagi on tegemist turvaliste kantidega, kus valitsev suurim oht on see, et söögikohas pakutava vegeburgeri kotlet pole piisavalt küps.

See aga ei tähenda, et need teemad ei võiks uuesti päevakorda tõusta. See võib juhtuda varem, kui arvata oskame. Tallinna elanikkond kasvab kiiresti ning on täiesti võimalik, et linna kasvades võib mõni piirkond või asum getostuda. Koos kõigi probleemidega, mis sarnaseid tänapäevaseid Vaeste-Patuste betoonalevikke kimbutavad. Selleks tuleb valmis olla ning ennetusega tegeleda juba praegu.

Seotud lood
17.02.2020 19.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto