Sisukord
Välismaa
Tänane leht
28.10.2020
Koroonaviirus Eestis: kõnnime praegu mõõgateral (18) Eesti Tallinna sotsid toetavad Roheliste petitsiooni, Saar ei pane allkirja (24) Riik ravib looma- ja marjaäri haavu (3) Eesti passide kujundus muutub Eesti lühiuudised EKRE saadab ERRi nõukogusse Anti Poolametsa (1) E-riik astub järgmise sammu laia maailma (3) 108-aastane Illa Toompuu tahab elada veel 80 aastat Majandus Eestis jõudis kriis töötajateni kiiremini kui mujal Euroopas (3) Majanduse lühiuudised Alibaba tütarettevõte teeb ajaloo suurima IPO Suurtööstused saavad rohetasudele maksulae Tehnika lühiuudised Välismaa Kohalik vaade ⟩ Valitsuse kehtestatud uued piirangud läitsid Itaalias vihaleegi Valgevene opositsioon üritab streigiga Lukašenkat murda (2) Postimees USAs ⟩ Kuus päeva valimisteni: California kohal on sinine taevas (7) Välismaa lühiuudised Arvamus Juhtkiri ⟩ Vaba maailma valimised (1) Tiit Loim: kõurikute kõigutamatu ülemvõim (3) Toomas Vitsut: piiridest väljuv riik Peatoimetaja Mart Raudsaar: ühel päeval saame meiegi Pulitzeri* (9) Tiia Lister: nõiaring õpetaja elukutse ümber (2) Erkki Bahovski: sõna ja tegu (1) TERVISHOID ⟩ Janika Kõrv: Eesti insuldiravi kasvas Euroopa meistriks TERVISHOID ⟩ Ken Kalling: lastehalvatuse epideemiast sündis uus ravisuund TERVISHOID ⟩ Kadri Tammepuu: kutsumata külaline külvab õnnetust Kultuur Kuidas seletada pilte surnud punktile Kultuur lühidalt Salapilk võõrasse külmkappi «Rebecca» on kummituslugu ilma kummituseta Sport Belgia MM-ralli võib kujuneda rehviloteriiks, millega pani Aava 11 aastat tagasi täppi (1) Spordi lühiuudised Kaia Kanepi jätkab pingelist punktijahti Hyundai rallitiim oli sunnitud koroona tõttu tehase sulgema Toijala loodab kokku saada parimat koosseisu, kuid arvestab võimalike tagasilöökidega Teadus Kas pandeemia näitab teed kliimasõbralikule maailmale? (4) Tartu Raha on makstud, aga internetti pole (5) Toomas Kiho: südalinna kultuurikeskus kui Tartu päästeplaan (1) Oliver Mõttus: abielureferendum viib valele teele (1) Maakonna liinivõrku ootab ees raputus Tartu lühiuudised MIKS? ⟩ ... pole Tartus nii, nagu on Tallinnas, Haapsalus ja Pärnus, linnaveiseid või näiteks -lambaid, kes saaks Emajõe luhal elada ning seal loodust mitmekesistada? Kasekese restorani lammutus seisab ehitusloa taga (1) Noortelt judokatelt neli kulda, kurb viga jättis Kuusiku Ungaris üheksandaks Korvpallurid ihkavad võitu Mõned oskavad anekdoote rääkida ja teised mitte, Peeter Tulviste oskas Peeter Tulviste ja kirjastus Ilmamaa Meelelahutus Koomiks Sudoku

Aktivist: Süüria põgenikel pole Euroopa unistust

7 min lugemist
  • Liibanonis elava 2 miljoni Süüria põgeniku olukord muutub keerulisemaks.
  • Rahvusvaheline abiraha on kokku kuivanud, Süüriasse naasmine on aga ohtlik.
  • Euroopasse suundumine on aktivist Rouba Mhaissen hinnangul nende viimane valik.
  • Tema sõnul aitavad põgenikud ühiskonnal areneda, kui luua vajalikud tingimused.
Rouba Mhaissen asutas abiühenduse Sawa for Development and Aid 2011. aasta detsembris kõigest 22-aastasena, et pakkuda tuge esimestele Süüria sõja eest Põhja-Liibanoni pagenud perekondadele.  FOTO: Sander Ilvest

End Süüria sõjapõgenike abistamisele pühendanud Liibanoni aktivisti Rouba Mhaisseni kinnitusel on Euroopasse pagemine inimeste viimane meeleheitlik katse leida turvalist ja väärikat elu, mitte südamesoov. «Pole sellist Euroopa unistust, nagu on Ameerika unistus,» rõhutas ta Postimehele.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Teie kodumaal Liibanonis elavatest inimestest veerand on põgenikud. Kuidas on suur Süüria põgenike sissevool, aga ka juba kauem riigis elanud Palestiina põgenikud mõjutanud riiki?

Tegu on umbes 4,5 miljoni kodanikuga riigiga, mis on 10 500 ruutkilomeetrit suur. Praegu elab seal ligi 800 000 Palestiina põgenikku ja peaaegu kaks miljonit Süüria põgenikku. Nii et rahvaarvu silmas pidades on see hiiglaslik arv, aga ka selles mõttes, et Liibanoni riik on kokkuvarisemise äärel.

Pole kahtlust, et põgenike kohalolu on pannud raske koorma Liibanonile nii taristu kui ka muus mõttes. Tegelik probleem pole Liibanonis aga mitte see, et põgenikud on riigis, vaid asjaolu, et meil pole valitsust, mis olnuks võimeline põgenikekriisiga korralikult toime tulema. Meil on olnud korrumpeerunud valitsus, kes pole suutnud kriisi hallata hoolimata põgenike abirahast, mida riik saab.

Süüria põgenikel pole Liibanonis ametlikult pagulasstaatust, sest neid loetakse sisepõgenikeks. Kuidas see nende olukorda mõjutab?

Liibanon pole ratifitseerinud ÜRO pagulasseisundi konventsiooni, kuid on kirjutanud alla inimõiguste ülddeklaratsioonile ja teistele konventsioonidele. Praegu pole pagulastel Liibanonis seaduslikku staatust, valitsus on allkirjastanud vastastikuse mõistmise memorandumi ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga (UNHCR), kes hoolitseb põgenike eest.

Aga 2015. aastal lõpetas UNHCR uute põgenike registreerimise, sest nad pole võimelised tegelema sedavõrd suure inimeste juurdevooluga. Üks põgenike põhilisi muresid Liibanonis on juriidilised küsimused. Nad viibivad seal ilma elamis- ja tööloata, paljudes omavalitsustes on nende liikumine piiratud. Pagulasstaatuse puudumine kahjustab nende inimõigusi, sest neil puuduvad võimalused, mis neil oleksid teistes riikides.

27.10.2020 28.10.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto