Sisukord
Välismaa
Postimees
28.03.2020
Postimehe analüüs: kriisi juhtimise esimesed kaks nädalat (12) Eesti Karm rikkumine: koroonahaige šoppas suures toidupoes (3) Kuidas koroonaviirust ära tunda? Ja teised korduma kippuvad küsimused Korraldused eriolukorra juhilt Majandus Baltika haaras viimase päästerõnga järele Sutter: uus õlitehas pakub kriisis õnge (6) Merendusvõimekus on kriisiajal strateegiliselt tähtis Välismaa Ühiskondlik usaldus aitab Rootsil hoiduda käskudest Taani ja Norra vaatavad rootslaste leebust hämminguga (1) Aimar Ventsel: Venemaa vastukäivast koroonainfost on raske aru saada KOHALIK VAADE. Ekskuninga uus skandaal võib anda surmahoobi Hispaania monarhiale Arvamus Suur nägu ⟩ Koroona sai sitke vastuvõitleja (1) Ameerika hääl Spordikröösuse prohmakas Terve mõistuse kehastaja Sport Itaalia liiga mõtleb 16 meeskonnaga play-off’ile. Vene: vahepeal unistati trennide jätkamisest VTB Ühisliigas ei määrata paremusjärjestust Suur lugu ⟩ Thierry Neuville: kahel korral olen tõesti mõelnud, et kas karjääriga ongi kõik Merendus Merendusvõimekus on kriisiajal strateegiliselt tähtis AK Mihhail Lotman: koroonaviirus kui meie ajastu katk Reet Hiiemäe: läbi epideemiate kanduv rahvapärimus EKI keelekool: silma nähes, kõrva kuuldes, käe katsudes Maris Kuperjanov: pandeemia elukaar internetimeemides (1) Jüri Adams: altkäemaks ja pistis. Korruptsiooni lähiajalugu ja olevik Digikultuur. Sotsiaalmeedia – täiuslik või täiesti rikkis? Spioon, kes tsiteeris Hamletit Nädala plaat: Erakliku superstaari mitu mina ja permanentselt verine nina Aja auk. Tabudeta Juurikas. Valitsus ja tualettpaberi­kriis Arter Marju Lauristin: see kriis teeb meist paremad inimesed! (13) Inimesed kriisi eesliinil VIDEO. Treeni, muidu lähed hulluks! Ilus väike eesti tüdruk andis Tokyos lahingu (3) Kriisiköök: riis ja tatar praepannile See on ainult su peas. Oculus Quest toob virtuaalreaalsuse lähemale kui kunagi varem Ford Puma: uus kass linnas! Kas oled tolmulapp või diiva? Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Aktivist: Süüria põgenikel pole Euroopa unistust

7 min lugemist
  • Liibanonis elava 2 miljoni Süüria põgeniku olukord muutub keerulisemaks.
  • Rahvusvaheline abiraha on kokku kuivanud, Süüriasse naasmine on aga ohtlik.
  • Euroopasse suundumine on aktivist Rouba Mhaissen hinnangul nende viimane valik.
  • Tema sõnul aitavad põgenikud ühiskonnal areneda, kui luua vajalikud tingimused.
Rouba Mhaissen asutas abiühenduse Sawa for Development and Aid 2011. aasta detsembris kõigest 22-aastasena, et pakkuda tuge esimestele Süüria sõja eest Põhja-Liibanoni pagenud perekondadele.  FOTO: Sander Ilvest

End Süüria sõjapõgenike abistamisele pühendanud Liibanoni aktivisti Rouba Mhaisseni kinnitusel on Euroopasse pagemine inimeste viimane meeleheitlik katse leida turvalist ja väärikat elu, mitte südamesoov. «Pole sellist Euroopa unistust, nagu on Ameerika unistus,» rõhutas ta Postimehele.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Teie kodumaal Liibanonis elavatest inimestest veerand on põgenikud. Kuidas on suur Süüria põgenike sissevool, aga ka juba kauem riigis elanud Palestiina põgenikud mõjutanud riiki?

Tegu on umbes 4,5 miljoni kodanikuga riigiga, mis on 10 500 ruutkilomeetrit suur. Praegu elab seal ligi 800 000 Palestiina põgenikku ja peaaegu kaks miljonit Süüria põgenikku. Nii et rahvaarvu silmas pidades on see hiiglaslik arv, aga ka selles mõttes, et Liibanoni riik on kokkuvarisemise äärel.

Pole kahtlust, et põgenike kohalolu on pannud raske koorma Liibanonile nii taristu kui ka muus mõttes. Tegelik probleem pole Liibanonis aga mitte see, et põgenikud on riigis, vaid asjaolu, et meil pole valitsust, mis olnuks võimeline põgenikekriisiga korralikult toime tulema. Meil on olnud korrumpeerunud valitsus, kes pole suutnud kriisi hallata hoolimata põgenike abirahast, mida riik saab.

Süüria põgenikel pole Liibanonis ametlikult pagulasstaatust, sest neid loetakse sisepõgenikeks. Kuidas see nende olukorda mõjutab?

Liibanon pole ratifitseerinud ÜRO pagulasseisundi konventsiooni, kuid on kirjutanud alla inimõiguste ülddeklaratsioonile ja teistele konventsioonidele. Praegu pole pagulastel Liibanonis seaduslikku staatust, valitsus on allkirjastanud vastastikuse mõistmise memorandumi ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga (UNHCR), kes hoolitseb põgenike eest.

Aga 2015. aastal lõpetas UNHCR uute põgenike registreerimise, sest nad pole võimelised tegelema sedavõrd suure inimeste juurdevooluga. Üks põgenike põhilisi muresid Liibanonis on juriidilised küsimused. Nad viibivad seal ilma elamis- ja tööloata, paljudes omavalitsustes on nende liikumine piiratud. Pagulasstaatuse puudumine kahjustab nende inimõigusi, sest neil puuduvad võimalused, mis neil oleksid teistes riikides.

27.03.2020 28.03.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto