N, 2.02.2023

Intervjuu ⟩ Saksamaa ja Euroopa huvid käivad käsikäes

Harry Tuul
, BNSi ja Postimehe majandustoimetuse juht
Saksamaa ja Euroopa huvid käivad käsikäes
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
Kristlik-Demokraatlikku Liitu esindav Peter Altmaier on ligi kaks aastat tegutsenud Saksamaa majandus- ja energiaministrina.
Kristlik-Demokraatlikku Liitu esindav Peter Altmaier on ligi kaks aastat tegutsenud Saksamaa majandus- ja energiaministrina. Foto: imago images/Becker&Bredel/Scanpix

Saksamaa majandusminister Peter Altmaier (61, CDU) saabub sel nädalal visiidile Eestisse ning andis sel puhul Postimehele kirjalikult lühiintervjuu.

Kogu autotööstus teeb praegu just teravnenud keskkonnanõuete tõttu läbi revolutsiooni. Kuidas mõjutab see Saksa majandust lühemas ja pikemas perspektiivis?

Olen veendunud, et Saksa autotööstus on selleks struktuurimuutuseks hästi valmis. Saksa autotööstust iseloomustavad heal järjel teadusuuringud ja rahvusvaheline ühendatus. Elektromobiilsuse teemast ollakse hästi teadlik ja praegu pärineb Saksamaal pool elektriautode mudelitest Saksa tootjatelt.

Samuti forsseerime koos Euroopa Liidu Komisjoni ja terve hulga Euroopa riikidega akuelementide tootmise teemat. Kaks Euroopa projekti on jalule seatud ja näeme esimesi konkreetseid edusamme.

Saksamaa ja teised Euroopa ettevõtted investeerivad akuelementide tootmisse Saksamaal ja Euroopas. Saksamaal on need konkreetselt välja tuues BASF, BMW, Opel, Umicore ja Varta ning ka Ameerika Ühendriikide ettevõte Tesla investeerib Saksamaal.

Pärast Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust kasvab Saksa majanduse osakaal ühenduses tugevalt. Kuidas leiate tasakaalu Saksa sisepoliitiliste majandushuvide ja ELi majandushuvide vahel?

Saksamaal oli ka seni Euroopa Liidus tugev majanduslik positsioon, aga me ei mõtle majanduspoliitikas mitte siseriiklikult, vaid meie eesmärk on kogu ELi siseturgu tugevdada. Mis Saksamaad seejuures kindlasti eriti iseloomustab, on tihe majanduslik seotus ELi teiste liikmesriikidega, eelkõige ka Kesk- ja Ida-Euroopas.

Nii nagu poliitika teistes valdkondades, kehtib see ka siin: sisepoliitika ja Euroopa poliitika peavad käima käsikäes ja neid ei tohi näha vastanditena. Peame oma riigisiseste otsuste tegemisel alati mõtlema ka Euroopa huvidele ja kaasnevatele mõjudele. Saksamaa majandusministrina on see alati olnud minu ambitsioon ning tulevikus peab see seda olema veel rohkem. Selle õppetunni andis meile mitte viimasena ka Brexit.

Saksamaa ei mõtle majanduspoliitikas siseriiklikult, vaid meie eesmärk on kogu ELi siseturgu tugevdada.

USA ja Hiina kaubanduskonflikti suurim kaotaja tundub olevat Saksamaa. Millist mõju avaldab maailmamajanduse ebastabiilsus Saksamaale ja kuidas on teil kavas väljuda sellest olukorrast võitjana?

Rahvusvahelistes kaubanduskonfliktides ei ole võitjaid, sest suuremad tollid kahjustavad lõpuks kõiki. Ma tervitan seepärast seda, et Ühendriigid ja Hiina ei eskaleeri oma kaubanduskonflikte, vaid otsivad ühiseid lahendusi. Osalise kokkuleppe saavutamine ja esimese etapi alustamine on esimene tähtis samm.

Hõõguvad kaubanduskonfliktid kahjustavad kogu maailmamajandust. Meil on vaja vähem tolle. Selle nimel teeme jõupingutusi ka ELi ja USA läbirääkimistel.

Saksamaa on võtnud endale kohustuse loobuda tuumaenergiast. Kas kahetsete seda otsust, kui mõtlete, et see oli teatud mõttes silmakirjalik otsus, sest Saksamaa peab ju oma naabritelt ostma elektrit, mida saadakse söest või tuumaenergiast?

Otsuse riigisiseste energiaallikate jaotuse kohta teevad ELi liikmesriigid ise. Meie Saksamaal otsustasime tuumaenergia kasutamise lõpetada ja tegime hiljuti otsuse ka söest loobuda. Energiavarustuse ümberkujundamist kiirendame enama taastuvenergia kasutamise ja parema energiatõhususe poole. Samal ajal oleme tihedas kontaktis oma Euroopa naaberriikidega ja toetame Euroopa elektrienergia hulgikaubandust.

See on meie arvates tähtis element turvalise ja soodsa hinnaga energia tootmiseks. Seetõttu võib tunniviisi juhtuda, et Saksamaa impordib naaberriikidest söe- või tuumajaamades toodetud voolu, nii nagu impordime ka taastuvenergiast toodetud voolu. Kui Saksamaa vastupidi toodab taastuvenergiast palju voolu, siis ekspordime jälle taastuvenergiast saadud voolu ka riikidesse, kus voolu toodetakse söest ja tuumaenergiast. Ootame järgmiste aastate ja aastakümnete jooksul ühtekokku aga söest ja tuumaenergiast toodetud voolu osakaalu langust ka meie naaberriikides.

Märksõnad
Tagasi üles