Sisukord
Meie Eesti
Postimees
19.02.2020
Eesti Küberpättide nahka läks 13 miljonit eurot Apteekrid andsid reformipöörajate vastu turmtuld Tallinna linnapolitsei saatis Maardu taksojuhtidele ultimaatumi Mäggi: Eestil on Hiinast rohkem võita kui kaotada (9) Pärnu võimuliit läks lõhki Jäävaba meri ajas hülged poegima laidudele Majandus Riigifirma napsas kuluka võidu Intervjuu ⟩ Saksamaa ja Euroopa huvid käivad käsikäes (2) Välismaa Venemaal kaalutakse ekspresidentide puutumatust (5) Rootsis valmis maailma suurim vastlakukkel Torm tõi Iiri rannikule hüljatud laeva Ilves: loodan, et lääs ei ole veel lõppenud (24) Arvamus Juhtkiri: rekordhind ja kaotatud aastad (4) Arved Breidaks: Tehvandile suusahall (1) Paloma Krõõt Tupay: presidendi punane joon (30) Marek Sammul: suletus toodab konnatiike (2) Indrek Leppik, Viljar Kähari: Eesti pakub katuseta maja Erkki Bahovski: kodanike Euroopa (1) Meie Eesti Aimar Altosaar: Eesti rahva küpsustunnistus Sergei Metlev: manifest kui kahtlusi vaigistav lootus (2) Imbi Paju: mõtisklus Eesti riigist ja rahvastest Kultuur Jaan Krossi põrgu ja purgatoorium Kommunism veetles vaid kodanlikust spliinist? (1) Sport Türgi korvpallur võttis uue nime Heino Endeni järgi Kodus teise kuldmedali teeninud Wierer: värisesin viimases tiirus päris palju Anett Kontaveit pääses Dubais teise ringi Anett Kontaveit: sisehallist välja minek tahab harjumist, aga sain hästi hakkama Tartu Aksel Part: autosõit kui asotsiaalne tegevus (16) Mall Värva: loodusega koosolemise ilu ja võlu Prokuratuur täpsustas Valvo Semilarski süüdistust (1) Miss Valentine toob Tartusse 35 riigi parimad võimlejad Raatuse koolis püsivad pinged löövad direktori Toomas Kingu vererõhu lakke Piinatud hinged treppidel Meelelahutus Koomiks Sudoku
Postimees digipakett
Postimees digipaketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli digipakett

Aimar Altosaar: Eesti rahva küpsustunnistus

3 min lugemist
Meie Eesti toimetaja Aimar Altosaar. FOTO: Eero Vabamägi

Tuhandetest rahvastest maailma ajaloos on omariikluseni jõudnud väga väike osa. Veel vähem on rahvaid, kes võivad 21. sajandil võrdsetena teiste hulgas mõjutada kogu maailma poliitikat, nagu seda saab teha Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu ajutise liikmena ning NATO ja Euroopa Liidu koosseisus olles. Peame seda loomulikuks ega mõtle tavaliselt ime üle, kuidas vaid miljoniline rahvakild on olnud palju edukam kui meist kümneid kordi suuremad rahvad.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale

24. veebruari Eesti riigi sünnipäevaks kinnistanud «Manifest kõigile Eestimaa rahvastele» pole nii sageli tähelepanu keskmes ja tsiteeritud kui Tartu rahuleping või põhiseadus, kuid selle sisu – samuti koostamise ja avaldamise lugu – räägivad meist kui rahvast väga palju. Lugedes manifesti ning teades sellele järgnenud 102 aasta sündmusi, võime järeldada, mis on meie rahva ja riigi kestmiseks olnud oluline ja mis mitte.

Esiteks ei ole rahva arvuline suurus oma riigi loomiseks ja rahva püsimajäämiseks esmase tähtsusega. Manifestist möödunud aja jooksul on Eesti osakaal maailma rahvastikust vähenenud kuus korda, kuid aastatel 1917–1918, kui riigi loomine oli alles päevakorda tõusmas, oldi nii kodu- kui välismaal väga kahtlevad, kas nii väikesearvuline rahvas on ikka võimeline kandma omariikluse vastutust. Oleme sajandi jooksul kaks korda tõestanud, et sellistel kahtlustel pole alust, kui valdav osa rahvast oma iseseisvuse ideega kaasa läheb.

18.02.2020 20.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto