Sisukord
Meie Eesti
Postimees
19.02.2020
Eesti Küberpättide nahka läks 13 miljonit eurot Apteekrid andsid reformipöörajate vastu turmtuld Tallinna linnapolitsei saatis Maardu taksojuhtidele ultimaatumi Mäggi: Eestil on Hiinast rohkem võita kui kaotada (9) Pärnu võimuliit läks lõhki Jäävaba meri ajas hülged poegima laidudele Majandus Riigifirma napsas kuluka võidu Intervjuu ⟩ Saksamaa ja Euroopa huvid käivad käsikäes (2) Välismaa Venemaal kaalutakse ekspresidentide puutumatust (5) Rootsis valmis maailma suurim vastlakukkel Torm tõi Iiri rannikule hüljatud laeva Ilves: loodan, et lääs ei ole veel lõppenud (24) Arvamus Juhtkiri: rekordhind ja kaotatud aastad (4) Arved Breidaks: Tehvandile suusahall (1) Paloma Krõõt Tupay: presidendi punane joon (30) Marek Sammul: suletus toodab konnatiike (2) Indrek Leppik, Viljar Kähari: Eesti pakub katuseta maja Erkki Bahovski: kodanike Euroopa (1) Meie Eesti Aimar Altosaar: Eesti rahva küpsustunnistus Sergei Metlev: manifest kui kahtlusi vaigistav lootus (2) Imbi Paju: mõtisklus Eesti riigist ja rahvastest Kultuur Jaan Krossi põrgu ja purgatoorium Kommunism veetles vaid kodanlikust spliinist? (1) Sport Türgi korvpallur võttis uue nime Heino Endeni järgi Kodus teise kuldmedali teeninud Wierer: värisesin viimases tiirus päris palju Anett Kontaveit pääses Dubais teise ringi Anett Kontaveit: sisehallist välja minek tahab harjumist, aga sain hästi hakkama Tartu Aksel Part: autosõit kui asotsiaalne tegevus (16) Mall Värva: loodusega koosolemise ilu ja võlu Prokuratuur täpsustas Valvo Semilarski süüdistust (1) Miss Valentine toob Tartusse 35 riigi parimad võimlejad Raatuse koolis püsivad pinged löövad direktori Toomas Kingu vererõhu lakke Piinatud hinged treppidel Meelelahutus Koomiks Sudoku
Postimees digipakett
Postimees digipaketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli digipakett

Sergei Metlev: manifest kui kahtlusi vaigistav lootus

3 min lugemist
Sergei Metlev FOTO: Joosep Pank

Eesti riigile pani aluse kasvav koosmeel ja usk, et ilma Venemaata saadakse paremini hakkama, kirjutab Eesti Mälu Instituudi teavituse ja koostöö valdkonna juht Sergei Metlev.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale

Iseseisvusmanifest sündis ajal, mil Esimene maailmasõda lähenes Eestile ning ümberringi valitses segadus. See oli haruldane koosmeele puhang, mis kandis inimliku ja demokraatliku õigusriikluse ning riikliku suveräänsuse ideed. Manifest ja 1991. aasta 20. augusti otsus riikliku iseseisvuse kohta on hetke lapsed, mil vaba Eesti sai paljude inimeste pingutuste ning võimaluste ärakasutamise teel reaalsuseks. Kuna oli suur tõenäosus, et kõik võib hoopis kurvalt lõppeda, võib manifesti väärtus seisneda meeldetuletuses, et koosmeele saavutamine ja sobivate ajalooliste võimaluste teke on suur haruldus, mille tulemusi tuleb hoida.

Koosmeel kasvas aastatel 1917–1918, kui Vene riigi autonoomseks osaks olemise idee arenes edasi riikliku suveräänsuse ideeks. Juulis 1917 peetud rahvuskongressil väljendati ettevaatlikult nõudmist, et Eesti peaks olema võrdõiguslik osariik uues Venemaa föderatsioonis. 1917. aasta augustis tungisid Saksa väed Lätti, mis lõi uue olukorra. Vene armee oli demoraliseeritud ja taganes. Hakkas tekkima iseseisvusvilja küpsemiseks vajalik võimuvaakum, mis lõi võimalusi Eesti riigi iseseisvuse väljakuulutamiseks ning rahvusvahelise tunnustuse otsimiseks. 24.–26. oktoobrini (vana kalendri järgi) kukutas Petrogradis kõige avantüristlikum ja jõhkram Vene partei – bolševikud – vabariikliku ajutise valitsuse ja hakkas võimutsema ka Eestis.

18.02.2020 20.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto