P, 3.07.2022

Küberpättide nahka läks 13 miljonit eurot

Jekaterina Minkova
Küberpättide nahka läks 13 miljonit eurot
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Küberkuriteod 2019
Küberkuriteod 2019 Foto: Pm

E-postkasti kaaperdades, pangarekvisiite muutes ja libaarveid esitades põhjustasid küberpätid eelmisel aastal kümmekonnale Eesti ettevõttele sadu tuhandeid eurosid kahju, näitavad justiitsministeeriumi esialgsed andmed. Keerulisemate küberkuritegude kahju oli mullu Eestis kokku aga vähemalt 13,3 miljonit eurot. Selle ennetamiseks oleks saanud nii ettevõtjad kui ka inimesed ise palju ära teha.

Arvutiandmete ja -süsteemi kuritegude mõiste alla on koondatud loata arvutisüsteemi või selle osasse sisenemine ehk häkkerlus, arvutiandmete loata omastamine ja nendega manipuleerimine (näiteks Trooja-viirusega nakatamine), paroolide õngitsemine, arvutisüsteemi halvamine. Kümne aastaga kasvas selliste kuritegude arv ligi seitse korda.

Niisuguste kuritegude ohvritest on kolmandik ettevõtted. Enamasti üritab kurjategija välja meelitada pangaülekannet. Selleks viib ta ennast kurssi firma tegevusalaga. Kahjusumma jääb enamasti 10 000 ja 100 000 euro vahele, kuid võib olla suuremgi.

Justiitsministeeriumi analüüsitalituse juhataja Mari-Liis Söödi sõnul sooritatakse sedalaadi kuritegusid sageli süsteemselt.

BEC ja BES on lühendid mõistest business e-mail compromise/business e-mail spoofing ehk ärikirjapettus ja see kuriteoliik pigem kasvab. Sellist tüüpi ründeid tehakse, nagu nimigi ütleb, e-posti teel.

Märksõnad
Tagasi üles