Sisukord
Kultuur
Postimees
19.02.2020
Eesti Küberpättide nahka läks 13 miljonit eurot Apteekrid andsid reformipöörajate vastu turmtuld Tallinna linnapolitsei saatis Maardu taksojuhtidele ultimaatumi Mäggi: Eestil on Hiinast rohkem võita kui kaotada (9) Pärnu võimuliit läks lõhki Jäävaba meri ajas hülged poegima laidudele Majandus Riigifirma napsas kuluka võidu Intervjuu ⟩ Saksamaa ja Euroopa huvid käivad käsikäes (2) Välismaa Venemaal kaalutakse ekspresidentide puutumatust (5) Rootsis valmis maailma suurim vastlakukkel Torm tõi Iiri rannikule hüljatud laeva Ilves: loodan, et lääs ei ole veel lõppenud (24) Arvamus Juhtkiri: rekordhind ja kaotatud aastad (4) Arved Breidaks: Tehvandile suusahall (1) Paloma Krõõt Tupay: presidendi punane joon (30) Marek Sammul: suletus toodab konnatiike (2) Indrek Leppik, Viljar Kähari: Eesti pakub katuseta maja Erkki Bahovski: kodanike Euroopa (1) Meie Eesti Aimar Altosaar: Eesti rahva küpsustunnistus Sergei Metlev: manifest kui kahtlusi vaigistav lootus (2) Imbi Paju: mõtisklus Eesti riigist ja rahvastest Kultuur Jaan Krossi põrgu ja purgatoorium Kommunism veetles vaid kodanlikust spliinist? (1) Sport Türgi korvpallur võttis uue nime Heino Endeni järgi Kodus teise kuldmedali teeninud Wierer: värisesin viimases tiirus päris palju Anett Kontaveit pääses Dubais teise ringi Anett Kontaveit: sisehallist välja minek tahab harjumist, aga sain hästi hakkama Tartu Aksel Part: autosõit kui asotsiaalne tegevus (16) Mall Värva: loodusega koosolemise ilu ja võlu Prokuratuur täpsustas Valvo Semilarski süüdistust (1) Miss Valentine toob Tartusse 35 riigi parimad võimlejad Raatuse koolis püsivad pinged löövad direktori Toomas Kingu vererõhu lakke Piinatud hinged treppidel Meelelahutus Koomiks Sudoku

Jaan Krossi põrgu ja purgatoorium

5 min lugemist
«Suur Siberimaa». Tambet Tuisk Jaan Krossi rollis. FOTO: Gabriela Liivamägi

Kummassegi, ei põrgusse ega purgatooriumi sattunud kahekümnendate eluaastate teises pooles Jaan Kross omatahtsi. Põrguna – ja selline on enamasti iga söekaevandus – on loomulikult võetav Inta sunnitöölaager Komi ANSVs, kuhu Kross talle inkrimineeritud ideoloogilise kuritöö karistuseks 1946. aastal saadeti.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Järgnevat tähtajatut ja seega eluaegse jäämisvõimalusega väljasaatmist Abani linnakesse Siberis Krasnojarski krais, kus Kross murrab tööd tellisetehases, võib aga võtta purgatooriumina, mida Jaan Undusk otsekui Dante oma «Jumalikus komöödias» teise Jaani (Tambet Tuisk) hinge- ja mõtteilma imbudes uurib ja kujutab.

Eeskätt lugemisdraamana (Looming 2/2020) võetavas näidendis kulub Jaani eneseteadvuse ärkamisele esimene vaatus. Tambet Tuisk on esitanud toona veel heitliku loomu, kuid tarmuka noormehe eneseotsingut veenvalt. Lavastaja Hendrik Toompere tunnistab näidendi literatuursust, mille sisse andvat siiski ehitada konflikte. See olevat olnud Toomperele siiani üks kõige töömahukamaid perioode tema lavastajaelus, et tekst ka laval «oleks särav, nähtav, mõistetav...» (Maaleht, 13.02.2020).

Mõistetavuse huvides loetagu tingimata Unduski käsitlust «Jaan Krossi nurjunud katsed saada nõukogude kirjanikuks. Asumisaastad 1951–1954» ja ning sellega liituvat Jaan Krossi kirjavahetust Alma Vaarmani ja Huko Lumetiga aastail 1951–1954 (mõlemad ilmunud ajakirjas Tuna 2/2017).

Viide asumisaastatel Krossis küpsevale kirjanikule – ja selles mõttes oli Siber Krossile omamoodi selguse toonud «sisemiseks läbikatsumuseks» – leidub Unduski käsitluse lõpus, mis kordub ka näidendis Jaani monoloogis. Kuna tegemist on peategelase seisukohast kontrapunktiga, ühte kooskõlalisse äratundmisse koonduvate otsustuste (muusikas: meloodiakatkete) jadaga, siis olgu siinkohal ka tsiteeritud Unduski artikli lõpulehekülge.

18.02.2020 20.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto