Arst maainimeste tervisest: ülekoormuse hind on tervise kadu või siitilmast enneaegne lahkumine

Kai Saks. FOTO: Erakogu

Pikka aega Tartu Ülikoolis eakate tervist ja eluga toimetulekut uurinud geriaater Kai Saks andis hiljaaegu välja raamatu „Avameelselt vananemisest”. Küsisime sellega seoses, milliseid erinevusi on ta täheldanud linna- ja maainimeste tervisenäitajais.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

On teada, et maal elavate ja töötavate inimeste tervisega pole lood kuigi head. Mis on nende tervist enim mõjutavad?

Ilmselt on põhjusi mitu. Esiteks on maapiirkondade elanikkonna vanus suurem ja vanematel inimestel on ju ka tervis reeglina kehvem. Statistikaameti andmetel on 85+ inimeste osakaal kogu Eestis 2,58, Harju maakonnas 2,16, Jõgeva maakonnas 3,15, Põlva maakonnas 3,55 ja Valga maakonnas 3,16 protsenti. Tervisest tulenevalt on maapiirkonna elanikel rohkem tegevuspiiranguid ja nende seas on ka madalama haridustasemega inimesi rohkem, millel omakorda on seos terviseteadlikkusega. Lisaks on maapiirkonnas halvemad elamistingimused sagedasemad kui linnas: tihti puudub veevärk, pole korralikku pesemisvõimalust, vahel on tualett väljas ja küttesüsteem kehvapoolne. Rahvastikuteadlane Ene-Margit Tiit on viimase rahvaloenduse alusel leidnud, et majanduslikult aktiivseid inimesi on linnas 50 ja maal 45 protsenti. Kuigi töötuna registreerituid on maal vähem, on neid, kes pikka ­aega tööta olnud ehk heitunuid, seal rohkem.

Mis arvate, kas igapäevane füüsiline töö pigem kurnab või hoopis tugevdab organismi?

19.02.2020 21.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto