Sisukord
Välismaa
Postimees
21.02.2020
Eesti Kõlvart usaldab abilinnapead, opositsioon mitte (4) Lavly Perling reformib Ukraina prokuratuuri (3) Isamaa Huawei-ohu koosolekul osales Huawei lobist (10) Kliimamuutus sunnib metsatüli lõpetama Kaitseväest ajapikendust saanud noor: seni on enesetappu takistanud relva puudumine (51) Majandus Sealt tulevad maailma suurimad teemandid (4) Tere alustas Kruuda tehtud võlgade maksmist Helme ennustab Euroopas raskeid eelarvekõnelusi Välismaa Taani annab Misāne Lätile välja (1) Saksa radikaal mõrvas kümme inimest GRU võis korraldada keemiarünnaku ka Sofias Rootsi parlamendi spiiker: meie demokraatiale tehti stressitaluvustest Arvamus Juhtkiri: mida teha kroonijuveelidega? (2) Herman Kelomees: linnainimeste maaelu (1) Martin Mölder: erakondliku eelistuseta valijaist (2) Riina Solman: sõltuvusest peab olema väljapääs (7) Ene-Margit Tiit: Kapatoobri kooli lugu (5) Meie Eesti Aleksei Lotman: metsamajandus kestlikuks – kiiresti! (1) Anu Aug: riigimetsas toimuva üle otsustamine vajab selgeid reegleid (1) Lauri Laanisto: tükeldamise tundlik teadus Kultuur Lelulugu Eesti moodi ehk mida arvata «Sipsikust»? (3) Sport Nurgeri elu Hispaanias: võib-olla ongi parem, et alati treenerist aru ei saa Eesti jõudis MMil paarissegateatesõidus esitosinasse Kontaveidi teekond lõppes veerandfinaalis Tallinn Kõlvart usaldab abilinnapead, opositsioon mitte (4) Tartu Tormituuled uhtusid Peipsi randa tapva taime (8) Ringkonnakohus jättis Martin Halliku hiigelhüvitiseta (2) Ulila rahvas soovib kõnniteed kiiremini kui võimalik (1) Tartlased tähistavad vabariigi aastapäeva mitu päeva (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku
Postimees digipakett
Postimees digipaketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli digipakett

Rootsi parlamendi spiiker: meie demokraatiale tehti stressitaluvustest

7 min lugemist
  • Riksdagi spiiker Andreas Norlén sai tuntuks juhtides rekordpikki võimukõnelusi.
  • Venivad valitsuskõnelused olid tema arvates siiski paremad kui uued valimised.
  • Norléni sõnul ohustab demokraatiat äärmuslus ja parteide vähenev liikmeskond.
  • Küll aga usub ta, et erakonnad õpivad kohanema uute oludega.
Kuigi Rootsi erakonnad on NATOga liitumise küsimuses lõhenenud, on Rootsis laialdane toetus lähedasele koostööle alliansiga, ütleb Rootsi parlamendi spiiker Andreas Norlén.  FOTO: Madis Veltman

Pooleteise aasta eest sattus Rootsi parlamendi spiiker Andreas Norlén erakordsesse olukorda: seadusega talle pandud kohustus juhtida valitsuskõnelusi venis lõpuks nelja kuu pikkuseks maratoniks, mis pani asjatundjaid üle maailma pead vangutades küsima, kas Rootsi poliitiline kord pole mitte uppi minemas. Nüüd ütleb Norlén, et lõheneva parteisüsteemiga demokraatlikes lääneriikides tuleb tõsiselt mõelda, kuidas kasvatada usaldust erakondade vastu.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale

Tulenevalt oma rollist Riksdagi esimehena peab Moderaatide ridadesse kuuluv Norlén hoidma rangelt erapooletut joont ega saa kaasa kõnelda päevapoliitilistes küsimustes, kuid on see-eest võtnud oma südameasjaks demokraatia toimimise edendamise. Rootsi tähistab aastatel 2018–2022 nn demokraatiajuubelit ehk saja aasta möödumist üldise hääleõiguse kehtestamisest ning selle puhul on Norlén käinud mööda riiki demokraatia üle debateerimas. Visiidil Eestisse olid päevakorras peamised siiski julgeolekuküsimused.

Kohe teie spiikriks saamise järel pärast viimaseid valimisi küsiti nii Rootsis kui ka piiri taga, kuidas riigi demokraatia käsi ikkagi käib, kuna kuude kaupa ei õnnestunud valitsust moodustada. Kuidas teie arvates Rootsi demokraatial praegu läheb?

Kõigis hädavajalikes aspektides hästi. Aga kui rääkida valitsuse moodustamisest, siis on tõsi, et pärast valimisi septembris 2018 läks aega kuni jaanuarini 2019, enne kui Rootsi sai uue valitsuse. See oli Rootsi jaoks enneolematult pikk valituse moodustamine. Me oleme harjunud, et valitsuse kokkupanemine võtab nädala, ehk kaks, kui olukord on keeruline. Seekord kulus aga 134 päeva, kui lugeda valimispäevast päevani, mil valitsus kogunes kuninga juures ja formaalselt ametisse astus.

See on tõend, et mõneti on meil Rootsi poliitikas uus olukord. Oleme harjunud, et meil on kaks võimu pärast konkureerivat blokki (sotsiaaldemokraatide juhitav vasakliit ja neljast paremparteist koosnev Allianss – B. N.), aga nüüd on meil liikuvam ja ettearvamatum poliitiline kliima. See on tegelikult olnud nii alates sellest, kui Rootsi Demokraadid 2010. aastal parlamenti pääsesid.

20.02.2020 22.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto