Kuidas sõnnikuhunnikust destilleeriti päikest

Andrew Weatherall. Foto: Wikipedia Foto

In memoriam Andrew Weatherall (1963–2020)

õib vist öelda, et 90ndate briti kultuuri kese oli elektrooniline tantsumuusika ja sellega kaasnev kultuur. Võib vist ka öelda, et millele sel ajal alus pandi, on elujõulisena jätkunud praeguseni, ja tundub, et jätkub edaspidigi. Selle kultuuri loogikast võetakse snitti ka muudes kultuurides – on see siis ettevõtete juhtimiskultuur või poolreligioosne enesearengukultuur. Üks selle 90ndate kultuuri põhimehi oli Andrew Weatherall, kes kahjuks 17. veebruaril ootamatult 56-aastasena meie hulgast lahkus.

80ndate keskpaiga briti klubikultuur oli küllaltki verevaene ja hootu. Pidusid peeti, kuid neis ei olnud just sellist intensiivsust, mida samal ajal krutiti näiteks Chicagos ja sealsetes warehouse’ides. Või kasvõi Ibiza saarel. 1987 läksidki mõned briti DJd, nagu Paul Oakenfold, Danny Rampling ja Nicky Holloway, Ibizale pidutsema. Nad tarvitasid natuke MDMAd ja said tantsida muusika järgi, mida polnud varem kuulnud.