Sisukord
Arvamus
Tänane leht
22.02.2020
Eesti Linda Raunet ja Eesti Vabariik – 102 aastat ühiseid mälestusi Viljandi valmistub võõrustama presidendi pidu (7) Süda läheb soojaks ja hingele pai – pannakse tähele Mida teha vabariigi aastapäeval? (2) Majandus Põhjamaade pankade veri hakkas viimaks hüübima Välismaa «Ihne nelik» keeldus kriipsugi taandumast (34) KOHALIK VAADE ⟩ Kolmejalgsed vallandasid Leedus liiklusraevu (15) Liibüas evakueeriti sõja jalust mitu tuhat kaamelit Arvamus Juhtkiri: viinarindel muutustega (5) Evelyn Kaldoja: valgustav lobiabsurd (1) Õlitööstuse eestkõneleja (6) Sipsik elab veel! (1) Läti ema eksirännakud (2) Esitus, mis tõi pisara silma Kertu Birgit Anton: kliimapööret ei tehta meie eest ära (24) Kultuur ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Sport Eesti mehed vollemaailma absoluutses tipus Taavi Libe: kuidas tuua inimesed video­mängude abil spordi juurde? EAL nõuab Rally Estonia korraldamise eest meeletut summat (1) Kriisk: presidendiamet oleks minu olümpia Soomlase ajastu start jahmatas isegi suuri optimiste Kliima Uus normaalsus: jäävabal talvel sööb torm Eesti randa nagu labidaga (1) Merendus Hiina viirus muserdab maailma laevandust AK Tehnoloogiagigantide uue põlvkonna juhid Liiga hilja ja poolikult tehtud otsus Ukraina ekspert: «Ilma Venemaa otsese sekkumiseta oleks see sõda varsti läbi» (84) Hasso Krull: maa, rahvas ja riik (21) VIDEO ⟩ Kunst sinu ümber. Dokumentaalne poeet Kristina Norman ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Kus poliitik ees, seal bandiidid taga Nädala plaat. Nagu seest külm juustuburger Nädala plaat. Ruttab aeglaselt keset üksildasi masse Kutse presidendi vastuvõtule Juurikas. Eesti tänab (5) Kuidas sõnnikuhunnikust destilleeriti päikest Arter Depressiooni põrgust pääsenud Liis Velsker: emotsioonide kõikumine oli nii metsik, et ma enam ei jaksanud nendega tegeleda (4) Käputäis Eesti «kurjategijaid» Siberi kolkas... Viirusest ohtlikum (39) Kaitsja, kes võib mõnikord osutuda tapjaks VIDEO. Mägine Itaalia: hirmud, viirastused ja maagia Ei karjet, ei kõmakat, matkaja lihtsalt kadus teelt Ekstreem-Sipsiku seiklused Umbe hää süük!* Arter otsis võrumaist pidupäevamaitset Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Superstaar Anne Veski: «Paabulinnuks ei pea saama!» (1) Kodune helisüsteem 10 000 euro eest. Eestis loodud Audese tippkõlarid valmivad kuulmise järgi (23) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Kertu Birgit Anton: kliimapööret ei tehta meie eest ära

3 min lugemist
Kertu Birgit Anton FOTO: Eero Vabamägi

Kuigi Eesti on väike, on meie süsinikujalajälg elaniku kohta suurem kui isegi Hiinal või Indial, mistõttu on ka meil kohustus kliimasoojenemise kahjusid ära hoida, kirjutab Tallinna reaalkooli õpilane, presidendi kõnevõistluse «Kirjuta Eestile» võitja Kertu Birgit Anton.

Kallis Eesti!

Kliimasoojenemise tagajärjed teevad mind väga murelikuks. Ma tunnen muret inimeste pärast, kes peavad jätma maha oma kodukandi, sest seal pole kliimamuutuste tõttu enam võimalik elada. Ma tunnen muret looma-, taime- ja seeneliikide pärast, kes ei suuda muutuva elukeskkonnaga kohaneda ning surevad välja, samuti haigusetekitajate pärast, kes saavad uues keskkonnas varasemast palju edukamalt hakkama. Ma tunnen muret, kuidas toita muutuvates oludes ära terve inimkond ning kust leida kõigile joogivett.

Aga kõige murelikumaks teeb mind tundmus, et enamik inimesi Eestis, kes tunnistavad kliimamuutuseid probleemina, usuvad endiselt, et keegi teine päästab olukorra ära. Nad usuvad, et keegi teine on süüdi rohkem kui meie ja seega peab keegi teine enne oma osa täielikult ära tegema, kui meil on üldse mõtet sekkuda. Polaarmatkaja ja Antarktika heaolu eest võitleja Robert Swan on öelnud, et just see usk on suurim oht meie planeedile, ja ma nõustun.

Eesti on küll väike, aga me oleme näidanud, et suudame muuta maailma. Digiriiki luues me ei vaadanud hirmunud pilguga ringi, et ega me ometi kellestki etemaks ei saa. Me lõime uue ühiskonnakorralduse, sest nägime, et see toob meile pikas perspektiivis kasu. Keegi ei käskinud meil nii tegutseda. Nüüd on meil väärtuslikke teadmisi ja kogemusi, mida jagada teiste riikidega, et ka nemad saaksid areneda kiiremini toimivateks ühiskondadeks. Aga teadmistest tähtsam võib isegi olla meie eeskuju: me tõesti tegime digipöörde ära, igaüks saab seda oma silmaga vaadata.

Sarnase mõtteviisiga tuleks läheneda ka kliimapöördele ehk suurele möödapääsmatule tervet ühiskonda hõlmavate muutuste plokile. Lugematud teaduslikud uuringud on tõestanud, et fossiilsete kütuste põletamine on praegu toimuvate kiirete kliimamuutuste põhjustajaks. Samuti paistab parima saadaoleva teadmise põhjal, et sellises suunas areng võib saada inimtsivilisatsiooni stabiilsusele ohtlikuks juba 2050. aasta kandis. Kursi muutmine praegusest turvalisemale, vähem kahju tõotavale suunale on hädatarvilik. Ma tõesti soovin ka viiekümneaastaselt elada maailmas, mida ei laasta enneolematud maastikupõlengud, üleujutused, põuad, sõjad joogivee pärast.

Ma tõesti soovin ka viiekümneaastaselt elada maailmas, mida ei laasta enneolematud maastikupõlengud, üleujutused, põuad, sõjad joogivee pärast.

24

Kliimapööre ei ole lihtne, aga digipööre polnud seda ka. Küll aga toob kliimaneutraalseks saamine meile pikaajalist rahalist kasu, nagu selgus ka valitsuse tellitud Stockholmi Keskkonnainstituudi koostatud analüüsist. Kusjuures, mida varem me üleminekuga alustame, seda odavam see kokkuvõttes tuleb. Lisaks rahalisele kasule jääb tegemata suur kahju looduskeskkonnale ning sellest tulenevalt ka inimestele. Kuigi need inimesed, kes tunnetavad kliimamuutuste tagajärgi kõige teravamalt, ei pruugi olla meie riigi kodanikud, on nad siiski meie planeedikaaslased ja väärivad turvalist elukeskkonda niisama palju kui meie. Meil pole õigust põhjustada oma tegevusega näiteks merevee taseme tõusu või kõrbete laienemist, mis kedagi kodust põgenema sunnib.

Alailma kuulen ma väidet: «Eesti on nii väike, me ei muuda midagi, vaata Hiinat või Indiat.» Tõesti, Eesti riigi kasvuhoonegaaside osakaal terve maailma hulgas on tilluke. Kui aga vaadata ühe Eesti elaniku tekitatud kasvuhoonegaaside hulka, siis selle näitaja järgi oleme maailma 17. suurim kliimasoojendaja. Näiteks Hiina paiskab atmosfääri ühe inimese kohta kaks korda vähem ja India üle kaheksa korra vähem kasvuhoonegaase kui meie. Meil ei ole mingit õigust elada võlgu teiste inimeste, järeltulevate põlvede ja looduskeskkonna arvelt.

Me peame teadvustama, et kliimamuutuste poolest elame me peaaegu paradiisis. Lähitulevikus ei ennustata Eestisse nii kõrgeid temperatuure, mis sunnivad inimesi Vahemere äärest suveks põhja poole kolima ja meie mageveevarud pole veel otsa lõppemas. Kuid kliimamuutustega tegelemiseks on liiga hilja, kui nende hullemad tagajärjed on tuntavad meie tagaaias. Mõned mõjud on juba praegu tuntavad: näiteks on Eesti kaotanud viimase 70 aastaga ligi kuu aega lumikattega päevi. Ennetustöö on mõõtmatult palju lihtsam kui tagajärgedega hakkama saamine. Seetõttu peab iga inimene, ka iga Eestis elav inimene, mõtlema hoolega järele, mida saab tema teha, et vähendada oma mõju kliimamuutustele. Vahetada auto ühistranspordi vastu? Süüa poole lihakoguse asemel kodumaised juurvilju? Lubada enda maakonda paigaldada tuulegeneraatoreid? Mitte investeerida uude põlevkiviõli tehasesse, vaid luua nutikad väikese süsinikujalajäljega töökohti? Jätta ära üks lennureis? Kui me pole nõus end parandama, siis kas me oleme nõus vaatama Austraalia maastikupõlengus kogu oma maise vara kaotanule silma sisse ja ütlema, et meie oma ülbuses ja mugavuses ei viitsi oma eluviisi muuta, vaid võimendame kliimamuutuseid?

Kallis Eesti!

Mitte keegi teine ei päästa planeeti meie eest ega kindlusta meile turvalist tulevikku. Me peame ise hakkama kangelasteks ning päästma, mida päästa annab. See on raske, aga meie kui väike ja innovatiivne riik saame anda oma väärtusliku panuse tegutsedes ning teistele eeskujuks olles. Kaalul on terve planeedi elamiskõlbulikkus ning inimkonna heaolu, meie oma sealhulgas.

Aitäh.

Eesti kliimajalajälg

  • Kui vaadata ühe Eesti elaniku tekitatud kasvuhoonegaaside hulka, siis selle näitaja järgi oleme maailma 17. suurim kliimasoojendaja.
  • Hiina paiskab atmosfääri ühe inimese kohta kaks korda vähem ja India üle kaheksa korra vähem kasvuhoonegaase kui meie.
  • Eesti on kaotanud viimase 70 aastaga ligi kuu aega lumikattega päevi.
Seotud lood
21.02.2020 25.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto