Sisukord
AK
Tänane leht
22.02.2020
Eesti Linda Raunet ja Eesti Vabariik – 102 aastat ühiseid mälestusi Viljandi valmistub võõrustama presidendi pidu (7) Süda läheb soojaks ja hingele pai – pannakse tähele Mida teha vabariigi aastapäeval? (2) Majandus Põhjamaade pankade veri hakkas viimaks hüübima Välismaa «Ihne nelik» keeldus kriipsugi taandumast (34) KOHALIK VAADE ⟩ Kolmejalgsed vallandasid Leedus liiklusraevu (15) Liibüas evakueeriti sõja jalust mitu tuhat kaamelit Arvamus Juhtkiri: viinarindel muutustega (5) Evelyn Kaldoja: valgustav lobiabsurd (1) Õlitööstuse eestkõneleja (6) Sipsik elab veel! (1) Läti ema eksirännakud (2) Esitus, mis tõi pisara silma Kertu Birgit Anton: kliimapööret ei tehta meie eest ära (24) Kultuur ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Sport Eesti mehed vollemaailma absoluutses tipus Taavi Libe: kuidas tuua inimesed video­mängude abil spordi juurde? EAL nõuab Rally Estonia korraldamise eest meeletut summat (1) Kriisk: presidendiamet oleks minu olümpia Soomlase ajastu start jahmatas isegi suuri optimiste Kliima Uus normaalsus: jäävabal talvel sööb torm Eesti randa nagu labidaga (1) Merendus Hiina viirus muserdab maailma laevandust AK Tehnoloogiagigantide uue põlvkonna juhid Liiga hilja ja poolikult tehtud otsus Ukraina ekspert: «Ilma Venemaa otsese sekkumiseta oleks see sõda varsti läbi» (84) Hasso Krull: maa, rahvas ja riik (21) VIDEO ⟩ Kunst sinu ümber. Dokumentaalne poeet Kristina Norman ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Kus poliitik ees, seal bandiidid taga Nädala plaat. Nagu seest külm juustuburger Nädala plaat. Ruttab aeglaselt keset üksildasi masse Kutse presidendi vastuvõtule Juurikas. Eesti tänab (5) Kuidas sõnnikuhunnikust destilleeriti päikest Arter Depressiooni põrgust pääsenud Liis Velsker: emotsioonide kõikumine oli nii metsik, et ma enam ei jaksanud nendega tegeleda (4) Käputäis Eesti «kurjategijaid» Siberi kolkas... Viirusest ohtlikum (39) Kaitsja, kes võib mõnikord osutuda tapjaks VIDEO. Mägine Itaalia: hirmud, viirastused ja maagia Ei karjet, ei kõmakat, matkaja lihtsalt kadus teelt Ekstreem-Sipsiku seiklused Umbe hää süük!* Arter otsis võrumaist pidupäevamaitset Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Superstaar Anne Veski: «Paabulinnuks ei pea saama!» (1) Kodune helisüsteem 10 000 euro eest. Eestis loodud Audese tippkõlarid valmivad kuulmise järgi (23) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Hasso Krull: maa, rahvas ja riik

5 min lugemist
Filosoof, tõlkija ja luuletaja Hasso Krull FOTO: Mihkel Maripuu

Rahvusriik on ajalooliselt noor. Euroopas algas rahvusriikide tõus pärast 1848. aastat, mil üle terve kontinendi lehvisid trikoloorid. Täielikku revolutsiooni küll ei toimunud, ent vähehaaval kogusid rahvused jõudu ja sajandivahetuseks oli asi niikaugel, et Euroopas sai puhkeda rahvusriikidevaheline sõda. Tagajärjeks oli kakskümmend miljonit hukkunut, kuid ühtlasi rida uusi rahvusriike – nende hulgas ka Eesti Vabariik.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Esimene maailmasõda sünnitas ka arusaama, et edaspidi tuleks rahvustevahelisi purustavaid sõdu vältida. Euroopas tuleks luua riikide liit, mis arendaks koostööd ega laseks ühel tugevamal rahvusriigil alustada vallutussõda. Eestis oli sellise vaate eelkäijaks Gustav Suits, kes käis esimesena välja ka Eesti riikliku iseseisvuse idee. Suits soovitas luua Soome-Eesti uniooni, mis võiks suurriikidevahelisi suhteid diplomaatiliselt vahendada. Sellist uniooni tollal ei sündinud, ning ka Euroopa Liit sai reaalselt teoks alles 1993. aastal jõustunud Maastrichti lepinguga. Siis oli ammu seljataga juba teinegi suur sõda, kus hukkunuid oli kolm korda rohkem.

Rahvusriigi idee on tänapäeva demokraatliku riigi tuum. Pooleteise sajandi jooksul on selle head ja halvad küljed päris hästi selgeks saanud. Rahvusriik suudab tõepoolest luua tugeva demokraatia, kuid võib aluse panna ka diktatuurile. Rahvusriik võib pakkuda võrdseid võimalusi, haridust ja majanduslikku heaolu, kuid ta võib ka maha suruda vabastusliikumisi, soosida püsivat vaesust ja ühiskonnagruppidevahelist vaenu. Rahvusriik võib arendada rahvusvahelisi suhteid, mis rahvustevahelist võistlust diplomaatiliselt reguleerivad, kuid ta võib ka viia majandusblokaadi, relvastatud konflikti või etnilise puhastuseni.

Seetõttu on pärast Teist maailmasõda suhtutud rahvusriiki vastandlikult. Poliitiliselt võib iga rahvusriik muutuda teistele ohtlikuks, majanduslikult aga võib ta taotleda teatavat rahvuslikku miinimumi, kehtestades riiklikud toetused, töötuskindlustuse ja pensioni, üldise hariduse ja arstiabi. Tänu sellisele miinimumile hakkasid rahvusriigid Euroopas kehastama rahvuslikku heaolu, mis õitses kaheksakümnendate aastateni.

21.02.2020 25.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto