Sisukord
Arvamus
Postimees
22.02.2020
Eesti Linda Raunet ja Eesti Vabariik – 102 aastat ühiseid mälestusi Viljandi valmistub võõrustama presidendi pidu (7) Süda läheb soojaks ja hingele pai – pannakse tähele Mida teha vabariigi aastapäeval? (2) Majandus Põhjamaade pankade veri hakkas viimaks hüübima Välismaa «Ihne nelik» keeldus kriipsugi taandumast (34) KOHALIK VAADE ⟩ Kolmejalgsed vallandasid Leedus liiklusraevu (15) Liibüas evakueeriti sõja jalust mitu tuhat kaamelit Arvamus Juhtkiri: viinarindel muutustega (5) Evelyn Kaldoja: valgustav lobiabsurd (1) Õlitööstuse eestkõneleja (6) Sipsik elab veel! (1) Läti ema eksirännakud (2) Esitus, mis tõi pisara silma Kertu Birgit Anton: kliimapööret ei tehta meie eest ära (24) Kultuur ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Sport Eesti mehed vollemaailma absoluutses tipus Taavi Libe: kuidas tuua inimesed video­mängude abil spordi juurde? EAL nõuab Rally Estonia korraldamise eest meeletut summat (1) Kriisk: presidendiamet oleks minu olümpia Soomlase ajastu start jahmatas isegi suuri optimiste Kliima Uus normaalsus: jäävabal talvel sööb torm Eesti randa nagu labidaga Merendus Hiina viirus muserdab maailma laevandust AK Tehnoloogiagigantide uue põlvkonna juhid Ukraina ekspert: «Ilma Venemaa otsese sekkumiseta oleks see sõda varsti läbi» (84) Hasso Krull: maa, rahvas ja riik (21) VIDEO ⟩ Kunst sinu ümber. Dokumentaalne poeet Kristina Norman ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Kus poliitik ees, seal bandiidid taga Nädala plaat. Nagu seest külm juustuburger Nädala plaat. Ruttab aeglaselt keset üksildasi masse Kutse presidendi vastuvõtule Juurikas. Eesti tänab (5) Kuidas sõnnikuhunnikust destilleeriti päikest Arter Depressiooni põrgust pääsenud Liis Velsker: emotsioonide kõikumine oli nii metsik, et ma enam ei jaksanud nendega tegeleda (4) Käputäis Eesti «kurjategijaid» Siberi kolkas... Viirusest ohtlikum (39) Kaitsja, kes võib mõnikord osutuda tapjaks VIDEO. Mägine Itaalia: hirmud, viirastused ja maagia Ei karjet, ei kõmakat, matkaja lihtsalt kadus teelt Ekstreem-Sipsiku seiklused Umbe hää süük!* Arter otsis võrumaist pidupäevamaitset Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Superstaar Anne Veski: «Paabulinnuks ei pea saama!» (1) Kodune helisüsteem 10 000 euro eest. Eestis loodud Audese tippkõlarid valmivad kuulmise järgi (23) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: viinarindel muutustega

2 min lugemist
Päeva karikatuur FOTO: Urmas Nemvalts

Pärast Läti seimi otsust tõsta alkoholiaktsiis võib öelda, et Eesti lõunapiiril käiva alkoholikaubanduse selgroog on põhimõtteliselt murdunud ning raskuskese liigub tagasi Eesti põhjapiirile ehk sinna, kus see veel mõne aasta eest oli.

Viinaturism Soome ja Eesti vahel sai uue alguse 1980. aastatel ning võttis suuremad tuurid üles pärast Eesti taasiseseisvumist. Uuele tasemele hüppas alkoholi piirikaubandus pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga. Sõna «viinaralli» pärineb nimelt sellest ajast.

Me harjusime ära mõttega, et soomlased käivad Eestist alkoholi ostmas ning täidavad ühtlasi meie riigikassat. Ka siis oli arvestatav osa alkoholist, mis Eestist põhja poole voolas, Soome tootjate toodang. Koskenkorva viina ja Karhu õlle kastid liikusid esmalt Soomest Eestisse ja siis Eestist Soome tagasi. Nii nagu viimastel aastatel on kahe riigi vahel pendeldanud Eestis toodetud õlu ja kangem kraam.

Aktsiiside muutmine eri riikides on ilmekas nagu füüsikakatse ühendatud anumatega. Kui tõstad alkoholiaktsiisi, siis voolavad oma ostjad naaberriikiriiki, kus maksud madalad, ja naabrid enam ostma ei tule. Lased maksu alla, ja ostjad tulevad tagasi. Samamoodi käib Eesti põhja- ja lõunapiiril alkoholikaubanduse tõus ja mõõn ühte jalga aktsiisitõusu ja -langusega.

Alkoholiaktsiisi langetamine möödunud suvel tõi kaasa positiivse muutuse Eestis eelarves. Tõenäoliselt paraneb aktsiiside laekumine veelgi. Samas on ilmne, et alkoholiaktsiis ei ole üksnes majanduslik küsimus, vaid sama palju või rohkemgi rahvatervise küsimus. Sellest lähtudes on aktsiisitõusu põhjendatud vajadusega vähendada alkoholi tarbimist ja kardetud, et aktsiisi langetamisel hakatakse rohkem jooma. Ilmselt ei ole aga need seosed päris nii ühesed nagu ühendatud anumate puhul.

Kui vaadata alkoholi tarbimist Eestis, siis on see viimase kümmekonna aasta jooksul märkimisväärselt vähenenud. Tervise Arengu Instituudi ja Eesti Konjunktuuriinstituudi koostöös väljaantava alkoholi aastaraamatu andmetel oli 2007. aastal alkoholi kogutarbimine ühe täiskasvanud elaniku kohta ligi 15 liitrit absoluutset alkoholi. See näitaja on aastate jooksul pidevalt vähenenud ja 2019. aastal langenud 10 liitri lähedale, seega on tarbimise vähenemine olnud lausa kolmandik 2007. aasta tasemest.

Iseenesest on tegu väga tervitatava arenguga, mis on ilmselt sõltumatu sellel perioodil toimunud maksumuutustest. Arvesse tuleks võtta ka asjaolu, et viimased kümme aastat sellest ajavahemikust on majandus pidevalt tõusnud, inimeste palgad ja reaaltulu on kasvanud. Seega, kuigi raha on inimestel käes rohkem, ostetakse ja juuakse alkoholi vähem. Ilmselt on siin tegemist mingi sügavama, kuid väga teretulnud kultuurimuutusega.

Teisest küljest ei tasuks lasta end neist headest näitajatest uinutada. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni hinnangul on kuus liitrit alkoholi inimese kohta aastas see piir, mille ületamisel on kahju rahva tervisele märgatav. Seega on veel, mille poole areneda. Esimene võimalus selles asjas veelgi edasi liikuda on meil kõigil juba vabariigi aastapäeval – on võimalik juua poole vähem või ka üldse mitte juua.

Seotud lood
21.02.2020 25.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto