Sisukord
AK
Postimees
28.03.2020
Postimehe analüüs: kriisi juhtimise esimesed kaks nädalat (11) Eesti Karm rikkumine: koroonahaige šoppas suures toidupoes (3) Kuidas koroonaviirust ära tunda? Ja teised korduma kippuvad küsimused Korraldused eriolukorra juhilt Majandus Baltika haaras viimase päästerõnga järele Sutter: uus õlitehas pakub kriisis õnge (6) Merendusvõimekus on kriisiajal strateegiliselt tähtis Välismaa Ühiskondlik usaldus aitab Rootsil hoiduda käskudest Taani ja Norra vaatavad rootslaste leebust hämminguga Aimar Ventsel: Venemaa vastukäivast koroonainfost on raske aru saada KOHALIK VAADE. Ekskuninga uus skandaal võib anda surmahoobi Hispaania monarhiale Arvamus Suur nägu ⟩ Koroona sai sitke vastuvõitleja (1) Ameerika hääl Spordikröösuse prohmakas Terve mõistuse kehastaja Sport Itaalia liiga mõtleb 16 meeskonnaga play-off’ile. Vene: vahepeal unistati trennide jätkamisest VTB Ühisliigas ei määrata paremusjärjestust Suur lugu ⟩ Thierry Neuville: kahel korral olen tõesti mõelnud, et kas karjääriga ongi kõik Merendus Merendusvõimekus on kriisiajal strateegiliselt tähtis AK Mihhail Lotman: koroonaviirus kui meie ajastu katk Reet Hiiemäe: läbi epideemiate kanduv rahvapärimus EKI keelekool: silma nähes, kõrva kuuldes, käe katsudes Maris Kuperjanov: pandeemia elukaar internetimeemides (1) Jüri Adams: altkäemaks ja pistis. Korruptsiooni lähiajalugu ja olevik Digikultuur. Sotsiaalmeedia – täiuslik või täiesti rikkis? Spioon, kes tsiteeris Hamletit Nädala plaat: Erakliku superstaari mitu mina ja permanentselt verine nina Aja auk. Tabudeta Juurikas. Valitsus ja tualettpaberi­kriis Arter Marju Lauristin: see kriis teeb meist paremad inimesed! (13) Inimesed kriisi eesliinil VIDEO. Treeni, muidu lähed hulluks! Ilus väike eesti tüdruk andis Tokyos lahingu (3) Kriisiköök: riis ja tatar praepannile See on ainult su peas. Oculus Quest toob virtuaalreaalsuse lähemale kui kunagi varem Ford Puma: uus kass linnas! Kas oled tolmulapp või diiva? Meelelahutus Koomiks Sudoku

EKI keelekool: loomin­gulise keele auhind

2 min lugemist
Keel FOTO: MEELIS MEILBAUM/VIRUMAA TEATAJA

Eesti ühiskonnas on leidnud tänuväärset kõlapinda selge keele liikumine, mis võitleb arusaamatu ja kantseliitliku väljendusviisi vastu avalikus ja ametlikus suhtluses: juba kuus aastat on välja antud selge sõnumi auhinda (vt 12.10.2019 keelekooli „Selgeid sõnumeid pole kunagi liiga palju“).

Paradoksaalsel moel on arusaamatu keelekasutuse üks põhjusi samuti omalaadne selgusepüüd, nimelt juriidilise ja terminoloogilise ühetitõlgendatavuse ja ühemõttelisuse taotlus. Lisaks arusaamatusele ja kantseliitlikkusele põhjustab see taotlus ka kujundlikkuse tõrjumist ametlikust keelekasutusest ja terminoloogiast.

Kuid otsesõnalise keelekasutuse võimalikkus on illusioon: loomulik keel on oma olemuselt kujundlik. Näiteks üks värske riigikogus vastu võetud määrus algab nii: „Määrusega nähakse ette ehitamist kajastavate dokumentide (edaspidi ehitusdokumendid) koostamise, säilitamise ja üleandmise minimaalsed nõuded“ (RT I, 18.02.2020, 9). Selles lauses on mitu nn surnud metafoori, mida me ei taju enam kujundlikuna, kuid mis oma algupäralt seda siiski on, nagu suur osa keeleväljenditest: ette nägema, kajastama, edaspidi (näiteid leiab 26.10.2019 keelekooli loost „Surnuaed meie suus“). Kujund­likkuse möödapääsmatusest terminiloomes võib lugeda aga Reet Hendriksoni väitekirjast „Kas sõjasõna sünnib sõtta“.

Täielik otsesõnalisus on seega võimatu, sest „surnud“ kujundeid ei ole võimalik vältida. Kuid vältida pole mõtet ka „poolelavaid“ kujundeid, sest need on loomuliku keele olemuslik osa. Tõrjudes ametlikust keelekasutusest kujundlikkust, tõrjume sellest loomulikkuse ja inimlikkuse ning võib-olla vähendame ka suhtluse edukust (arutelu loomingulise keelekasutuse kommunikatiivsest tõhususest võib lugeda 21.09.2019 loost „Väljendu nii, et sind tähele pandaks“).

Seega võiks selge keele kõrval tunnustada ka õnnestunud kujundlikku keelekasutust avalikus ruumis. Õnnestunud kujund on loominguline, tabav, meeldejääv, keelemõnust kantud, kuid mitte hea maitse piire ületav ega tähendust varjutav.

Kuni loomingulise keele auhinda pole veel asutatud, võib hääletada 2019. aasta keeleteo konkursil Taimi Paljaku poolt, kes ilma ennustades ilmse mõnuga ja kuulajate jaoks nauditavalt keelelisel loovusel lennata laseb. Lõpetuseks väike stiilinäide ilmaportaalist: „Suuremad sajud on meist juba üle purjetanud ja tänaseks saagiks kujunevad vahetevahel pudenevad vihmahood. Tuule etteaste aeg on aga veel ees.“

Seotud lood
27.03.2020 28.03.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto