Erkki Koort: Eesti ambitsioonid ÜRO Julgeolekunõukogus

President Kersti Kaljulaid ja välisminister Urmas Reinsalu juubeldamas Eesti valimise puhul ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks. FOTO: Jason Szenes FOTO: Jason Szenes

Eesti ambitsioon ÜRO Julgeolekunõukogu mittealalise liikmena saab üha selgemaks, muutudes samal ajal ka segasemaks.

Välisminister Urmas Reinsalu tõi oma majandusjulgeoleku konverentsil peetud kõnes esile kaks peamist suunda, mille on sõnastanud vabariigi valitsus ja mida Eesti ÜRO Julgeolekunõukogus järgib. Esiteks meie enda rahvuslikud huvid. Tõsi, need tuleb alati seada esikohale, kuid kas me suudame neid alati arusaadavalt sõnastada? Teine peamine suund on seista vastu agressioonile. See on ka meie peamine rahvuslik huvi, sest väikeriigi suur võimalus on, et superjõud järgivad kokkuleppeid. Kui agressor saab vabalt tegutseda, puudub väikeriikidel võimalus ennast kaitsta.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Eesti erihuvi julgeolekunõukogu mittealalise liikmena on realiseerida meie suurt kaalu küberdiplomaatias. Tuleb nõustuda, et e-Eesti ulatub võrreldamatult kaugemale ja on kujutlematult mõjukam, kui üks 45 000-ruutkilomeetrine riik olla saaks. Selle juures on ainult üks tähtis küsimus: kas me suudame seda kuvandit (loe: sisu) hoida ja sisustada ka pikema aja jooksul, kas meil on plaan?

E-Eesti ulatub võrreldamatult kaugemale ja on kujutlematult mõjukam, kui üks 45 000-ruutkilomeetrine riik olla saaks.

22.02.2020 26.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto