Kõrvalt tulija triumf

Vello Vinn, kaanekavand Aino Perviku raamatule «Umbluu». 1980. Viltpliiats. Erakogu FOTO: Repro FOTO: Repro

Kumus avati 13. veebruaril Vello Vinna ülevaatenäitus «Vastupeegeldused», mida täiendavad nooremate kunstnike Kiwa, Mihkel Kleisi, Krista Mölderi, Brit Pavelsoni, Lilli-Krõõt Repnau ja Kristina Õlleki vanameistriga dialoogis loodud teosed.

Kunstikultuuris toimuvad protsessid ikka pigem pursete ja plahvatustena kui vaikse voogamisena. Taastulekuks ei piisa massiivsest loomekehandist, uuesti aktualiseerunud ammustest teemapüstitustest või üha värskeid võrseid ajavast loomingust – need trumbid on Vinnal juba kaua käes olnud. Taas fookusesse sattumine nõuab esmalt ajutist unustust. Ja uusi, üllatunud silmapaare.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kõrvalt tulija on Vinn ju isegi graafika suhtes. Nimelt tudeeris ta ERKIs hoopis klaasikunsti, olles veel eelnevalt käinud mõned aastad Tartu Ülikoolis inglise filoloogiks. Kuuekümnendate lõpus graafikastaarina esile kerkinud Vinn oli «ülbete üheksakümnendate» ja «normaalsete nullindate» uutele märksõnadele orienteeritud kunstielus kui püünelt pühitud.

Näitused küll toimusid – üheksakümnendail suisa viis isikunäitust, samas kui nullindad möödusid veidi vaiksemalt. Kriitika tagasisidegi oli enamasti soodne. Nii kiitis näiteks Ants Juske veel 2009. aastal Päevalehte kirjutatud arvustuses kunstniku kõrgvormi ja tunnustas tema omailmade jätkuvat aktuaalsust. Kajastamist leidis Vinn ka Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse väljaantud kogumikus «Eesti Kunstnikud 3» (2007). Ent tegelikult polnuks praegune terviklik, hulgi uusi tõlgendusi tõotav tagasivaade Vinna loomingule olnud võimalik enne Kumu näitusepoliitika väljakujunemist.

25.02.2020 27.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto