Eve Järve: keda kaitsevad reklaamiseaduse piirangud?

Ene Järve. FOTO: Erakogu

Eesti kodumajapidamised maksavad naaberriikidest tunduvalt rohkem lühiajaliste laenude intresse ja seda võimaldavad praegused piirangud tarbimislaenudele, kirjutab Bigbank Eesti turundusjuht Ene Järve.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Tarbijakrediidi reklaamidele kehtivad 2016. aastast karmid piirangud, et inimesed ennast lõhki ei laenaks. Televisioonis ja raadios on lubatud vaid brändikampaaniad ning teistes kanalites tohib lisaks näidata üksnes laenutoote nime koos juurde kuuluva kohustusliku teabega. Lisainfo, mis aitaks tarbijatel teha teadlikumaid otsuseid, on keelatud.

Näiliselt tarbija kaitseks loodud reeglid ja piirangud on osutunud hoopis kahjulikuks nii tarbijale kui ka turule. Soodsamate tingimuste reklaamimise võimaluse puudumisel ei lasu pankadel ka survet hindu tarbija jaoks paremaks muuta.

On tekkinud olukord, kus krediiditoodete erinevusi ei ole lubatud tutvustada. Tarbijad ei teagi, et iga panga pakutav laenutoode erineb nii hinna kui ka tingimuste poolest. Paljude arvates on väikelaen igas pangas ühesugune nagu poodides pakutav Onu Eskimo jäätis.

Ainsaks erandiks on seaduses teenusepakkuja kliendibaasile saadetav info, mis annab eelise universaalpankadele. Suurimad turuosalised saavad reklaamida oma klientidele e-kirja teel tooteid ja tingimusi piiranguteta. Piirav seadus on seega hakanud pärssima pankadevahelist konkurentsi, mis on kokkuvõttes intressimäärasid ja laenudega kaasnevaid muid kulusid tarbija jaoks hoopis tõstnud.

Euroala keskpankade statistika näitab, et Eesti kodumajapidamised maksavad naabritest tunduvalt rohkem finantsvahendite kasutamise eest. Möödunud aasta detsembri seisuga oli euroala kodumajapidamistele antavate lühiajaliste laenude keskmine intressimäär 5,41 protsenti, Eestis aga koguni 18,17 protsenti.

25.02.2020 27.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto