Sisukord
Arvamus
Postimees
26.02.2020
Eesti EKRE apteegireformi tühistamise eelnõu kukkus läbi (7) «Ma elan siin. Koos emaga, juba 15 aastat» (23) Anneli Ammase hea ajakirjanduse preemia läks Võrumaale (1) Terviseamet: Põhja-Itaaliast saabujad püsigu kodus Majandus Parkimisfirmad koondusid ühe mütsi alla (1) Börsidele jõudis viirus alles nüüd Välismaa Kreeka saatis migrandilaagrite ehitamiseks saartele märulipolitsei Kirjastaja vangistamine räsib Hiina ja Rootsi suhteid Merili Arjakas: kolmandad valimised ei too Iisraelis lahendust Arvamus Juhtkiri: karmavõlg Narvale (20) Erik Aru: kas faktidel on lootust? (3) Jüri Liiv: Vargamäe mürgine pärand (20) Jaak Prozes: kas Putin tuleb või ei tule, selles on küsimus (4) Eve Järve: keda kaitsevad reklaamiseaduse piirangud? Andreas Kaju: tío Bernie Meie Eesti Aimar Altosaar: Narva 2040 Aimar Altosaar: barokklinnast tööstuskeskuseks ja edasi (2) Lauri Vahtre: Narva vanalinn – teeme ära! (6) Kultuur Kuidas nautida õhtust juureravi (1) Kaalutus armastuse ja sõpruse vahel (1) Kõrvalt tulija triumf Sport Austraalias sündinud surfar tahab Eesti lipu all olümpiavõitjaks tulla (1) Saaremaa võrkpalliklubi unistab kahest kodumängust Autospordiliit annab avalikkusele valeinfot Tartu Miss Valentine toob võimlejaid kokku igast ilma otsast Lemmit Kaplinski viib volinikud jooksuringile Lubatud tähetorni lipuväljak lükkub aina kaugemasse tulevikku Tuigo kalmistule viivale kehvale teele paistab lootusekiir Alatskivi õunaaias algas uue kaupluse ehitus Tartu Uus Teater korgib lahti elu vastusteta küsimused Meelelahutus Koomiks Sudoku
Postimees digipakett
Postimees digipaketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli digipakett

Andreas Kaju: tío Bernie

4 min lugemist
Andreas Kaju. FOTO: Erakogu

Nevada osariigis demokraatide eelvalimised võitnud «onu Bernie» võlub suurt latiino-vähemust oma armsa ja vahel tusase vanaonuliku olekuga, kirjutab kolumnist Andreas Kaju.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale

Milline saab olema president Donald Trumpi mõju Ameerika käekäigule põlvkonna pärast, on võib-olla minu tütarde tunnistada. Üht-teist on tema eeskujul Ühendriikide poliitikas muutunud juba praegu. Vähim neist tuleneb osaliselt sellest, et kandidaat Trump ei olnud 2016. aastal nõus avaldama oma terviseandmeid, mis ei olnud päris ennekuulmatu – sajand enne teda varjas Woodrow Wilson asjaolu, et insuldi tõttu oli üks tema kehapool halvatud. 2020. aastal on see kandidaat Bernie Sanders, kes elas valimiskampaania käigus üle südameinfarkti, ja kes on koos ülejäänud demokraatidest valdavalt eakate kandidaatidega samuti loobunud oma terviseandmeid avaldamast.

Infarkt, mida ta alguses lausa varjas, pole Sandersi kampaaniale küll halba teinud. Viimati võitis ta Joe Bideni ja Pete Buttigiegi ees eelvalimised Nevadas, kus teised kandidaadid delegaatide saamiseks vajalikku 15 protsendi künnist ei ületanud. See osariik on popkultuuri kaudu kõigi võimaluste maale kaasa elava poliitikahuvilise jaoks tuntud paigana, kus on maailma kasiinopealinn Las Vegas ja kus on võimalik väga kiiresti saada abiellumiseks vajalik litsents ning samal päeval ühes siinsetest hotellidest ja kasiinodest see tseremoonia seaduslikult ka läbi viia – nii juba aastast 1931.

Nevada on Ameerika poliitilises žargoonis swing-state – osariik, mis liigub demokraatide ja vabariiklaste vahel käest kätte. Viimase 40 aasta jooksul on see presidendivalimistel näinud nii Ronald Reagani ja mõlema George Bushi võitu kui ka Barack Obama ning Bill ja Hillary Clintoni võite. Sama aja jooksul on osariigi elanikkond põhjalikult muutunud – see on kolmekordistunud ja kiiresti kasvavat kasiino-, hotelli-, turismi- ja ehitusmajandust on võimaldanud immigratsioon. Latiino-elanikkonna osakaal (see tähendab suurusjärgus kahte kolmandikku Mehhiko immigrante ja ühte kolmandikku ülejäänud Ladina- ja Lõuna-Ameerika immigrante ja nende järeltulijaid) on Nevadas kasvanud 1990ndast aastast alates kümnelt protsendilt elanikkonnast ligi 30 protsendile. See peegeldab sama kiiret kasvu mitmel pool mujal Ameerikas, iseäranis Californias, Texases, Floridas, New Yorki ja Illinoisi (tuntud suurlinna Chicago järgi) osariikides. Selle kümnendi kasvu allikas pole aga enam immigratsioon – rändesaldo Mehhikoga on lausa negatiivseks pöördunud – vaid USA-siseste sündide arv. USAs elab 60 miljonit latiinot, kellest umbes 32 miljonit saavad sel sügisel presidenti valida ja Pew Research uuringufirma prognoosi järgi moodustavad nad suurima hääletava vähemusgrupi.

25.02.2020 27.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto