Sisukord
Meie Eesti
Tänane leht
26.02.2020
Eesti EKRE apteegireformi tühistamise eelnõu kukkus läbi (7) «Ma elan siin. Koos emaga, juba 15 aastat» (23) Anneli Ammase hea ajakirjanduse preemia läks Võrumaale (1) Terviseamet: Põhja-Itaaliast saabujad püsigu kodus Majandus Parkimisfirmad koondusid ühe mütsi alla (1) Börsidele jõudis viirus alles nüüd Välismaa Kreeka saatis migrandilaagrite ehitamiseks saartele märulipolitsei Kirjastaja vangistamine räsib Hiina ja Rootsi suhteid Merili Arjakas: kolmandad valimised ei too Iisraelis lahendust Pressifotode paremik jutustab proteste täis aastast Arvamus Juhtkiri: karmavõlg Narvale (20) Erik Aru: kas faktidel on lootust? (3) Jüri Liiv: Vargamäe mürgine pärand (20) Jaak Prozes: kas Putin tuleb või ei tule, selles on küsimus (4) Eve Järve: keda kaitsevad reklaamiseaduse piirangud? Andreas Kaju: tío Bernie Meie Eesti Aimar Altosaar: Narva 2040 Aimar Altosaar: barokklinnast tööstuskeskuseks ja edasi (2) Lauri Vahtre: Narva vanalinn – teeme ära! (6) Kultuur Kuidas nautida õhtust juureravi (1) Kaalutus armastuse ja sõpruse vahel (1) Kõrvalt tulija triumf Sport Austraalias sündinud surfar tahab Eesti lipu all olümpiavõitjaks tulla (1) Saaremaa võrkpalliklubi unistab kahest kodumängust Autospordiliit annab avalikkusele valeinfot Tartu Miss Valentine toob võimlejaid kokku igast ilma otsast Lemmit Kaplinski viib volinikud jooksuringile Lubatud tähetorni lipuväljak lükkub aina kaugemasse tulevikku Tuigo kalmistule viivale kehvale teele paistab lootusekiir Alatskivi õunaaias algas uue kaupluse ehitus Tartu Uus Teater korgib lahti elu vastusteta küsimused Meelelahutus Koomiks Sudoku

Aimar Altosaar: barokklinnast tööstuskeskuseks ja edasi

7 min lugemist
Vana-Narva maketi lõi endine linna arhitektuuri- ja linnaplaneerimise ameti töötaja Fjodor Šantsõn. FOTO: Margus Ansu

Ühest radikaalsest moondumisest teiseni kulgenud Ida-Virumaa pärli Narva järgmise näo ennustamine on alanud kohaliku kõrgkooli edu ja kultuurifestivalide tõusuga. Millise kuju on piirilinn aegade jooksul võtnud ja kuhu on ta nüüd teel, kirjutab Aimar Altosaar.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Tuhande aasta jooksul on Narval olnud palju nägusid. Kuigi siin on elanud palju võõramaiseid kaupmehi ja meistreid, on eestlased ja teised läänemeresoome hõimlased siin olnud suurim rahvarühm, sest just meie maal see linn asubki. Praegu elab Narvas napilt üle 55 000 inimese, neist 3,7 protsenti on eestlased. Vabadussõja-järgses Narvas oli elanikke 26 912 (rahvaloendus 1922) ning 1934. aastal 23 512, kellest vastavalt 65 ja 64,8 protsenti olid eestlased. Tolleaegsed rahvastikustatistika arvud võib-olla näitavadki linna elanikkonna optimaalset suurust?

II maailmasõda Punaarmee pommide ja mürskudega ning järgnenud eriti karm okupatsioonirežiim sai linnale saatuslikuks ja algas ajaloo kõige valusam moondumine – erakordselt ilusa arhitektuuriga vana kaubanduslinn muutus kiiresti halliks tööstuslinnaks. 1944. aastal purukspommitatud Põhjamaade kauneimat barokklinna oleks saanud veel taastada, kuid nõukogude võim otsustas teisiti: järgnevate aastakümnete jooksul ehitati asemele hulk pisikeste korteritega plokkmaju, mille vahele jäid üksikud vana Narvat meenutavad hooned. Elanikkond vahetati ka välja, kui okupatsioonivõim rajas siia sõjatööstuse, paisutas suureks tekstiilitootmise ning ehitas jõe äärde suured elektrijaamad. Praktiliselt kogu töötajaskond toodi Nõukogude Liidu avarustest, kes kujundas linna keelelise ja kultuurilise näo. Aastakümnete jooksul pärast sõda tuli linna tagasi ka eestlasi, kuid maksimumarv loendati neid 1970. aastal – 4800 ehk 7,8 protsenti linna elanikkonnast. 1989. aastaks, kui nõukogude migratsioonipump oli töötanud 45 aastat, kasvas elanikkond 86 000ni, eestlaste arv oli aga vähenenud 3677 inimeseni ehk 4,3 protsendini.

Kohalikud eestlased vaatasid suurte lootustega tulevikku, kui Eesti 1991. aastal taasiseseisvus, arvati, et ka Narva muutub uuesti Eesti linnaks. Formaalselt nii juhtuski, sest Narva jõgi kujunes Eesti Vabariigi uueks piiriks, lõigates ära Eesti-Ingeri ja muud jõetagused piirkonnad koos Jaanilinnaga. 1990ndate alguses said nõukogude- ja impeeriumimeelsed mitme kaotuse osaliseks: pärast 1991. aasta läbikukkunud augustiputši, mida siinsed politrukid tuliselt toetasid, üritati 1993. aastal korraldada koos Sillamäe juhtidega piirkondlikku referendumit, et luua ülejäänud Eestist eraldi nõukogude «reservaati», nagu see õnnestus näiteks Moldovas Dnestri ääres. Õnneks oli Eesti riik juba piisavalt tugev, et ebaseaduslikule referendumile vastu seista, ning kohalik elanikkond ei läinud avantüüri korraldajatega kaasa, sest Venemaa kaost oli näha lähedalt.

25.02.2020 27.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto