Kurb seis: laadal müüdava vorsti eest ei vastuta keegi

Suitsusink. FOTO: Marko Saarm / Sakala

Viimasel ajal räägime järjest rohkem ausast toidust, samas näeme nädalavahetustel paljudes kaubakeskustes ja suvel kõigil Eesti laatadel hulganisti singi- ja vorstilette, mille kohta tekib küsimus, kas müüjad ikka järgivad kõiki valmistamise ja säilitamise nõudeid ning kas müüdav kaup on tervisele täiesti ohutu.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Mõni selline improviseeritud lihalett tekitab kahtlusi. Kui singid-vorstid on päev läbi lahtiselt sooja käes seisnud, pole need õhtuks enam kindlasti värsked. Ka pole need kaitstud pisikute eest, mida uudistajad levitada võivad. Teine teema on toodete päritolu. Lugejad on kurtnud, et toodangut müüakse ühe konkreetse talu nime all, ent tooteid võetakse ühest, teisest ja kolmandast lihatööstusest. Või kuidas saame olla kindlad, et põdra- või hirvevorst ikka nimetatud looma liha sisaldab ja on just lepasuitsu saanud, nagu sildil kirjas?

Mõningaid eelpool toodud kahtlusi jagavad ka toiduliidu ja suurte lihatööstuste esindajad, keda olukord häirib, sest petturid solgivad turgu ja tekitavad ebatervet konkurentsi.

Suurtel lihatööstustel eksimisruumi ei ole

HKScan Estonia juhatuse esimees Anne Mere ütles, et kõiki turuosalisi peaks kohtlema võrdselt, sest ainult nii säilib terve konkurents. „Inimeste tervist ja toiduohutust silmas pidades on väga oluline, et hügieeni- ja toiduohutuse nõuete täitmist järgitaks ühtviisi rangelt kõikides turusegmentides.”

Ta tõi näiteks, et Rakvere lihatööstuses töötab kohapeal 13 sõltumatut riiklikku veterinaararsti ja Talleggi Tabasalu lihatööstuses lisaks kaks sõltumatut riiklikku veterinaararsti.

26.02.2020 28.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto