Sisukord
Maa Elu
Tänane leht
27.02.2020
Eesti Eesti ravi- ja riigiasutused on koroonaviiruseks valmis (5) Vox populi: kas koroonaviirus hirmutab? (2) Eestlane Tenerifel: mingit viirusepaanikat pole Valitsus lükkas hoolduskindlustusmaksu idee laualt sahtlisse (3) Talv jõudis lõpuks Eestisse Majandus Linnahallile ulatasid abikäe üleaedsed (5) Walt Disney juht astus ootamatult tagasi Välismaa Ajajoon: kuidas Covid-19 Hiinast maailma levis KOHALIK VAADE. Itaaliat räsib viirusega samavõrra hirm ja valeinfo (1) Ukraina ülemraada spiiker: valimisi ei saa pidada ajutiselt okupeeritud aladel (2) Kara-Murza andis FBI kohtusse India usutüli muutus erakordselt veriseks Arvamus Juhtkiri: nii ei saa rallit sõita (3) Marti Aavik: viirus ja vändaga raadio Raul Rikk: kelle tehnoloogiast sõltume? Loretta Kruusimäe: puue kui praktiline takistus armastusele Sergei Metlev: sinimustvalge defitsiit (2) 14 välisministrit: kodusõja lõpetab vaid kokkulepe (3) Erkki Koort: miljon põgenikku Sindi kandis (11) Meie Eesti Maaja Vadi: halb juhtimine toob vinduva töötüli Mare Teichmann: ettevaatust – tervist ohustav töökeskkond (1) Kadri Tammepuu: juhtimispraagist ilustamata Mart Murdvee: miks targad on ikka vaesed? Kultuur Lummav ja groteskselt stressi tekitav film Seebivaht ühiskonna ideaale ei kanna Kuidas mõista käsutäitjaid? Filmide tegemine on kui puhkus Sport Kompromissi ei leitud – Rally Estonia jääb sel aastal ära (10) Tennisega hüvasti jätnud Maria Šarapova: olen valmis vallutama uut mäge Maa Elu Nädala mõte: ei tahaks ka tasuta Maamehe üllatus: päikesepaneel võib loodust kahjustada, diiselgeneraator mitte (6) Kevadel metsas toimetades tuleb lindudele mõelda Seakatk andis tõuke rajada oma tapamaja Frank Kutteri tööprotsess võimaldab stressivaba liha Soid taastatakse järjest enam Looduslike võtetega haigusele vastu Milline võib tulla kevad ja suvi? Tomatikasvatajad jahivad uusi sorte Mees ehitas vaatetorni asemel tornsauna Kurb seis: laadal müüdava vorsti eest ei vastuta keegi (19) Tartu KIRI: kuidas küll kaitsta oma vara? (1) Martin Kallasmaa: jagatud auto on ühiskonnale kasulikum (5) Osa kiibiga koeri siiski ei leita üles Ahhaa keskuses valmis erakordne orienteerumisrada Burgerikiosk ja Delta võistlevad parima tiitli nimel Tuttpütt – kergesti äratuntav, ent siiski vähetuntud Meelelahutus Koomiks Sudoku

Kevadel metsas toimetades tuleb lindudele mõelda

2 min lugemist
Kevadsuvel metsas toimetades tuleb arvestada lindude pesitsusajaga. FOTO: Elmo Riig

Hiljutise uuringu järgi peab suur osa metsaomanikke kevadist raierahu. Siiski võib ette tulla olukordi, kui seda ei saa teha. Sellisteks puhkudeks on Eesti Erametsaliit andnud soovitused, kuidas linde kevadsuvel metsas toimetades võimalikult vähe häirida.

Ära planeeri töid eriti linnurohketes kasvukohatüüpides (lühend – kkt). Kõige linnurohkemad on lehtpuu enamusega laane- ja salumetsad (jänesekapsa, sinilille, naadi kkt). Hoidu nendes metsades raietest lindude pesitsusperioodil, aprilli keskpaigast juuli alguseni. Eriti ettevaatlik tuleb seal olla lageraiet tehes, parem on jätta see kevadsuvel tegemata.

Lindude arvukuselt järgnevad viljakatel õhukese turbakihiga muldadel soovikumetsad (sõnajala, tarna, angervaksa kkt), kus kasvavad kuuselehtpuu-segametsad, sanglepikud ja sookaasikud. Ka seal on lindude suurim häirija lageraie. Hoidu nendes metsades raietest mai algusest juuli keskpaigani.

Pohla, mustika ja jänesekapsa-mustika palumetsades domineerib mänd, segametsas esineb lisaks kuuske ja lehtpuid. Kõige suurem lindude häirimise oht on aprilli keskpaigast juuli alguseni.

Nõmme- ja kõdusoometsad ei ole nii linnurikkad kui eespool loetletud metsatüübid ja oht linde häirida on väiksem. Siiski tasub ka sambliku ja kanarbiku kasvukohatüübi männikutes vältida aktiivset raiet mais ja juunis.

Siirdesoo ja rabastuvate metsade linnustik on suhteliselt vaene, kõige tundlikum periood on mai keskpaigast jaanipäevani. Kuna need metsad on elupaigaks ka kanalistele, siis nende esinemise korral on soovitatav juba märtsi keskpaigast olla metsatööde käigus ettevaatlik.

Kui aga kevadsuvist raiet ei saa edasi lükata, jäta langile säilikpuid ja väldi lageraiejärgset lankide puhastamist okstest ja muust risust, sest mitu uuringut kinnitab nende soodsat mõju maapinnal pesitsevatele liikidele. Alles tuleks jätta õõnsustega puud, lamapuitu ja tüükaid.

Linnurikkuse hoidmiseks peab metsa majandamise käigus säilitama puistute alumised rinded, järelkasv ja alusmets, sest need on paljude linniliikide pesitsus- ja toitumiskohad.

Kui raie siiski eeldab võsa või alusmetsa eemaldamist, tee seda enne pesitsusaja algust. Raiealaga piirnevale alale võiks paigaldada pesakaste ning püüa raie ära teha võimalikult lühikese ajaga. 

Seotud lood
26.02.2020 28.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto