Sisukord
Maa Elu
Postimees
27.02.2020
Eesti Eesti ravi- ja riigiasutused on koroonaviiruseks valmis (5) Vox populi: kas koroonaviirus hirmutab? (2) Eestlane Tenerifel: mingit viirusepaanikat pole Valitsus lükkas hoolduskindlustusmaksu idee laualt sahtlisse (3) Talv jõudis lõpuks Eestisse Majandus Linnahallile ulatasid abikäe üleaedsed (5) Walt Disney juht astus ootamatult tagasi Välismaa Ajajoon: kuidas Covid-19 Hiinast maailma levis KOHALIK VAADE. Itaaliat räsib viirusega samavõrra hirm ja valeinfo (1) Ukraina ülemraada spiiker: valimisi ei saa pidada ajutiselt okupeeritud aladel (2) Kara-Murza andis FBI kohtusse India usutüli muutus erakordselt veriseks Arvamus Juhtkiri: nii ei saa rallit sõita (3) Marti Aavik: viirus ja vändaga raadio Raul Rikk: kelle tehnoloogiast sõltume? Loretta Kruusimäe: puue kui praktiline takistus armastusele Sergei Metlev: sinimustvalge defitsiit (2) 14 välisministrit: kodusõja lõpetab vaid kokkulepe (3) Erkki Koort: miljon põgenikku Sindi kandis (11) Meie Eesti Maaja Vadi: halb juhtimine toob vinduva töötüli Mare Teichmann: ettevaatust – tervist ohustav töökeskkond (1) Kadri Tammepuu: juhtimispraagist ilustamata Mart Murdvee: miks targad on ikka vaesed? Kultuur Lummav ja groteskselt stressi tekitav film Seebivaht ühiskonna ideaale ei kanna Kuidas mõista käsutäitjaid? Filmide tegemine on kui puhkus Sport Kompromissi ei leitud – Rally Estonia jääb sel aastal ära (10) Tennisega hüvasti jätnud Maria Šarapova: olen valmis vallutama uut mäge Maa Elu Nädala mõte: ei tahaks ka tasuta Maamehe üllatus: päikesepaneel võib loodust kahjustada, diiselgeneraator mitte (6) Kevadel metsas toimetades tuleb lindudele mõelda Seakatk andis tõuke rajada oma tapamaja Frank Kutteri tööprotsess võimaldab stressivaba liha Soid taastatakse järjest enam Looduslike võtetega haigusele vastu Milline võib tulla kevad ja suvi? Tomatikasvatajad jahivad uusi sorte Mees ehitas vaatetorni asemel tornsauna Kurb seis: laadal müüdava vorsti eest ei vastuta keegi (19) Tartu KIRI: kuidas küll kaitsta oma vara? (1) Martin Kallasmaa: jagatud auto on ühiskonnale kasulikum (5) Osa kiibiga koeri siiski ei leita üles Ahhaa keskuses valmis erakordne orienteerumisrada Burgerikiosk ja Delta võistlevad parima tiitli nimel Tuttpütt – kergesti äratuntav, ent siiski vähetuntud Meelelahutus Koomiks Sudoku
Postimees digipakett
Postimees digipaketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli digipakett

Seakatk andis tõuke rajada oma tapamaja

3 min lugemist
Valjala Seakasvatuse farmides on 35 000 siga, ent foto on illustratiivne, kuna seakatku hirmu tõttu on farmidesse ligipääs keelatud. FOTO: Marianne Loorents

Eesti suurim kohalikul kapitalil põhinev Valjala Seakasvatus on lähiajal üle elanud kaks seakatkujuhtumit, ent see andis ettevõttele hoopis tõuke mandrile laieneda.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale

Ettevõttel on kümme farmi, kus elab ligikaudu 35 000 siga. Kui Kehtna välja arvata, siis ülejäänud üheksa farmi asuvad Saaremaal, kus on ka ettevõtte juured. Seakasvatus on alguse saanud hoopis söödatootmisest. Kui Valjala Söödatehas jäi mitukümmend aastat tagasi hätta oma toodangu realiseerimisega, otsustati ise sigu pidama hakata.

Valjala Söödatehase ja seakasvatuse omanik Raul Maripuu (pildil) on söödatehasega seotud juba 1995. aastast. Kui 1997. aastal algas Eestis majanduskriis, hakkasid seakasvatusettevõtted pankrotti minema ja sööda­tehasel kadus klientuur. Maripuu tegi kaasaktsionäridele ettepaneku ise seafarmid kokku osta. „Kui ootame, et kliendid tulevad väljastpoolt meie ettevõtet, siis jäämegi ootama,” oli Maripuu sõnum.

Õnneks olid teised nõus. Nii ostetigi järjepanu üles sigalad Kärlal, Pähklas, Kaalis, Valjalas, Saklas, Tagaverel, Arul ja Koiklas ning kõik tehti ükshaaval korda. Osa sigalaid oli ostmise ajaks tühjad ja kasutamiskõlblikud, osa sigalaid pooltühjad. Kokku saadi sigalate ostmisega 15 000 siga. Nüüdseks on farmides 35 000 siga. Sigade järelkasvu eest hoolitsevate emiste arv on 2400.

Eesmärk sai täidetud ja Valjala Söödatehas leidis endale kindla klientuuri. Lisaks oma farmidele ostavad sööta mõned veisekasvatajad.

Kaks seakatku ja Venemaa sanktsioonid

Kõik ei ole Valjala Söödatehasele ja seakasvatusele siiski libedalt läinud. 2011. aastal läks üle poole ettevõtte toodangust Venemaale, aga 2012. aastal pani idanaaber Euroopa Liidu sigadele turu kinni. See oli Maripuule stressirohke aeg.

26.02.2020 28.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto