Sisukord
Maa Elu
Postimees
27.02.2020
Eesti Eesti ravi- ja riigiasutused on koroonaviiruseks valmis (5) Vox populi: kas koroonaviirus hirmutab? (2) Eestlane Tenerifel: mingit viirusepaanikat pole Valitsus lükkas hoolduskindlustusmaksu idee laualt sahtlisse (3) Talv jõudis lõpuks Eestisse Majandus Linnahallile ulatasid abikäe üleaedsed (5) Walt Disney juht astus ootamatult tagasi Välismaa Ajajoon: kuidas Covid-19 Hiinast maailma levis KOHALIK VAADE. Itaaliat räsib viirusega samavõrra hirm ja valeinfo (1) Ukraina ülemraada spiiker: valimisi ei saa pidada ajutiselt okupeeritud aladel (2) Kara-Murza andis FBI kohtusse India usutüli muutus erakordselt veriseks Arvamus Juhtkiri: nii ei saa rallit sõita (3) Marti Aavik: viirus ja vändaga raadio Raul Rikk: kelle tehnoloogiast sõltume? Loretta Kruusimäe: puue kui praktiline takistus armastusele Sergei Metlev: sinimustvalge defitsiit (2) 14 välisministrit: kodusõja lõpetab vaid kokkulepe (3) Erkki Koort: miljon põgenikku Sindi kandis (11) Meie Eesti Maaja Vadi: halb juhtimine toob vinduva töötüli Mare Teichmann: ettevaatust – tervist ohustav töökeskkond (1) Kadri Tammepuu: juhtimispraagist ilustamata Mart Murdvee: miks targad on ikka vaesed? Kultuur Lummav ja groteskselt stressi tekitav film Seebivaht ühiskonna ideaale ei kanna Kuidas mõista käsutäitjaid? Filmide tegemine on kui puhkus Sport Kompromissi ei leitud – Rally Estonia jääb sel aastal ära (10) Tennisega hüvasti jätnud Maria Šarapova: olen valmis vallutama uut mäge Maa Elu Nädala mõte: ei tahaks ka tasuta Maamehe üllatus: päikesepaneel võib loodust kahjustada, diiselgeneraator mitte (6) Kevadel metsas toimetades tuleb lindudele mõelda Seakatk andis tõuke rajada oma tapamaja Frank Kutteri tööprotsess võimaldab stressivaba liha Soid taastatakse järjest enam Looduslike võtetega haigusele vastu Milline võib tulla kevad ja suvi? Tomatikasvatajad jahivad uusi sorte Mees ehitas vaatetorni asemel tornsauna Kurb seis: laadal müüdava vorsti eest ei vastuta keegi (19) Tartu KIRI: kuidas küll kaitsta oma vara? (1) Martin Kallasmaa: jagatud auto on ühiskonnale kasulikum (5) Osa kiibiga koeri siiski ei leita üles Ahhaa keskuses valmis erakordne orienteerumisrada Burgerikiosk ja Delta võistlevad parima tiitli nimel Tuttpütt – kergesti äratuntav, ent siiski vähetuntud Meelelahutus Koomiks Sudoku

Looduslike võtetega haigusele vastu

2 min lugemist
Aedmonardateed võib gripihooajal iga päev juua. FOTO: Tarmo Haud

Et grippi ära hoida, on vaja tervislikult toituda. Menüüsse võtta värvilisi köögivilju, maitsestada toitu ürtidega, käsi pesta, puhata ja D-vitamiini varude täiendamiseks liikuda päevasel ajal vähemalt tund aega õues.

D-vitamiini pole ainult müüdavates kapslites, vaid ka rasvastes kalades (tuunikala, lõhe, sardiin, angerjas), maksas, kodukanamunades, puravikes ja kukeseentes.

Haigestumise vältimiseks tuleb immuunsüsteem tugevana hoida. Selleks tasub keha turgutada taimeteede, tõmmiste ja rohejahudega – olgu need siis kõrvenõgesest või muudest rohelistest taimedest. Rohejahusid saab lisada suppidele, kotlettidele, smuutidele. Hästi sobivad ka rukkikama ja kefiiriga. Ennetamiseks on head tinktuurid purpur-siilikübarast, taruvaigust. C-vitamiini leiab kibuvitsamarjadest (korralikult kuivatatud erkpunase värvusega marjadest) või sügavkülma varutud toormoosist, mustadest sõstardest, astelpajumarjadest, ebaküdooniatest, karulaugust.

Immuunsüsteemi toetavad värvilised marjad ja köögiviljad: peet, mustikad, mustad sõstrad, põldmarjad. Ka neid saab lisada igapäevamenüüsse.

Põdrakanep aitab vaid kuivatatult

Teedest sobivad gripihooajal igapäevaseks joomiseks aedmonarda, meliss, iisop, salvei, millel on viiruste paljunemist pärssiv toime. Immuunsüsteemi tugevdavad ka põdrakanep ja must pässik. Pässikut ei tasu kuumutada kõrgel temperatuuril, pigem purustada ja lasta tõmmata 50–60 kraadi juures. Tükke võib kasutada veel 2–3 korda uue veega. Teistest taimedest saab teed valmistada ikka tavaviisil: valada taimepuru üle 200–300 ml kuuma veega, lasta tõmmata kümme minutit ja juua. Kõrvale võib limpsida mett.

Põdrakanep on raviteena parem lihtsalt kuivatatud kujul, sest nii on säilinud ka ravivad omadused. Fermenteeritud kujul põdrakanepit võib juua maitseelamuse pärast või tavateena.

Haigeks jäädes tasub kindlasti koju jääda ja puhata. Kui süüa suppi või aedviljapuljongit, lisada sellesse sellerit, küüslauku, sibulat, peterselli, tüümiani. Sobivad ka küüslauguga peedisalat ning hapukapsa­salat õli, sibula ja jõhvikatega.

Teedest sobivad palaviku alandamiseks pärnaõied, iisop, angervaks, vaarikamarjad, jõhvikad.

Taimeteed puhastavad organismi ja väljutavad jääkaineid, see parandab viirushaiguste ajal enesetunnet. Kurguvalu korral aitavad aedsalvei, kibuvitsamarjad. Kibuvitsamarjadele võib lisada nelki ja ingverit. Nelk hävitab pisikuid ja on põletikuvastase toimega, ingver annab sooja ja tapab samuti pisikuid. Kibuvitsamarjades on karotiini ja C-vitamiini. Kindlasti suurendada haiguse ajal C-vitamiini sisaldavate marjade söömist, sest just C-vitamiin annab immuunsüsteemile jõudu hävitada viiruseid ja mikroobe.

Eelista naturaalset

Kuna haiguse ajal isu pole, sobivad värsked smuutid ja mahlad. Kellel mida sügavkülmas on, võtke kasutusele. Samuti saab külmutatud marju poest, ka korralikus apelsinimahlas on C-vitamiini piisavalt. Targem on ikka tarbida naturaalseid marju ja mahlu, mitte kunstlikult valmistatud kapsleid. Viiruste hävitamiseks võib kasutada taruvaigu ja purpur-siilkübara tinktuuri, nüüd juba suuremas koguses, umbes 30 tilka 3 korda päevas.

Nohu korral aitavad hästi taimedest ja eeterlikest õlidest valmistatud ninasalvid, mis teevad nina lahti ja hävitavad pisikuid. Ise teen ninasalvi männipungadest, aed-liivateest ning lisan eukalüpti ja piparmündi õli. Köha korral aitavad hanerasvaga või õlidest valmistatud külmetusesalvid, neis on hea kasutada männipungi, liivateed, aedsalveid, eeterlikest õlidest eukalüpti ja kadakat. Salvi võib määrida iga päev nina alla, enne kui rahvarohkesse kohta minna. Kui pole salvi, siis tilgutage mõni tilk eeterlikku õli toasooja rasva, kreemi või õli sisse. Abi on sellestki.

Taimeteedest sobivad köha korral aed-liivatee, iisop, sookail, Islandi samblik, teeleht, männikasvud ja -pungad (3–5 tk tassi kohta), kassinaeris ja altee, harilik pune. Islandi samblikku tuleb keeta 30 min ja lasta tõmmata 20–40 min, enne joomist segada. Teed võib keeta koos kibuvitsamarjadega.

Kui haigus läbi, laske organismil taastuda – toetage keha hea toidu ja puhkusega.

Seotud lood
26.02.2020 28.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto