Milline võib tulla kevad ja suvi?

Ennustusi suveilma kohta jagub igasuguseid. FOTO: Urmas Luik/Parnu Postimees FOTO: Urmas Luik/Parnu Postimees

See nädal pöörab uue lehekülje ilmapäevikus – senine soe ja vesine ilmastik asendus lumisemaga ja vaat et igapäevastesse soojarekorditesse tuleb mõneks ajaks paus. See võib inimesi hirmutada – äkki sai otsa. Maaleheski oli ilmateadmameestega usutlus kevade kohta. Üldiselt kardeti põuda ja kevade vindumist, nagu juhtus 2015. aastal: kevad vindus ligi pool aastat, kuni augustis jõudsid rannailmad ­viimaks kohale. Mida võib sel korral oodata?

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Eesti ilmastikku kujundab tsirkulatsioon (üldine õhuringlus) ja selle kaasatoodud õhumassid, seega meil on ülekaalus importilmad – kohapeal küpsenud ilma on harva, aga vahel juhtub sedagi. Mõni kohaliku tekkega tsüklon põhjustab suure saju või tekib siinsamas koguni antitsüklon ehk kõrgrõhkkond.

Aja jooksul on tähele pandud, et on olemas teatud tsirkulatsioonitüübid või tüüpolukorrad, ilmamustrid. Neid on püütud klassifitseerida, seda on enamasti tehtud asukohapõhiselt, näiteks Suurbritannia-, Kesk-Euroopa- või Venemaa-keskselt. Ka Eesti jaoks on püütud klassifikatsiooni välja töötada (Truija, Post ja Tuulik, 2003 või Lutsar, 2018), kuid on selgunud, et Eestile sobib kõige paremini näiteks Wangenheim-Girsi klassifikatsioon, mis on nime saanud alusepanijatest ja on küll väga üldine, aga siiski ­kasulik.

26.02.2020 28.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto