Sisukord
Meie Eesti
Tänane leht
27.02.2020
Eesti Eesti ravi- ja riigiasutused on koroonaviiruseks valmis (5) Vox populi: kas koroonaviirus hirmutab? (2) Eestlane Tenerifel: mingit viirusepaanikat pole Valitsus lükkas hoolduskindlustusmaksu idee laualt sahtlisse (3) Talv jõudis lõpuks Eestisse Majandus Linnahallile ulatasid abikäe üleaedsed (5) Walt Disney juht astus ootamatult tagasi Välismaa Ajajoon: kuidas Covid-19 Hiinast maailma levis KOHALIK VAADE. Itaaliat räsib viirusega samavõrra hirm ja valeinfo (1) Ukraina ülemraada spiiker: valimisi ei saa pidada ajutiselt okupeeritud aladel (2) Kara-Murza andis FBI kohtusse India usutüli muutus erakordselt veriseks Arvamus Juhtkiri: nii ei saa rallit sõita (3) Marti Aavik: viirus ja vändaga raadio Raul Rikk: kelle tehnoloogiast sõltume? Loretta Kruusimäe: puue kui praktiline takistus armastusele Sergei Metlev: sinimustvalge defitsiit (2) 14 välisministrit: kodusõja lõpetab vaid kokkulepe (3) Erkki Koort: miljon põgenikku Sindi kandis (11) Meie Eesti Maaja Vadi: halb juhtimine toob vinduva töötüli Mare Teichmann: ettevaatust – tervist ohustav töökeskkond (1) Kadri Tammepuu: juhtimispraagist ilustamata Mart Murdvee: miks targad on ikka vaesed? Kultuur Lummav ja groteskselt stressi tekitav film Seebivaht ühiskonna ideaale ei kanna Kuidas mõista käsutäitjaid? Filmide tegemine on kui puhkus Sport Kompromissi ei leitud – Rally Estonia jääb sel aastal ära (10) Tennisega hüvasti jätnud Maria Šarapova: olen valmis vallutama uut mäge Maa Elu Nädala mõte: ei tahaks ka tasuta Maamehe üllatus: päikesepaneel võib loodust kahjustada, diiselgeneraator mitte (6) Kevadel metsas toimetades tuleb lindudele mõelda Seakatk andis tõuke rajada oma tapamaja Frank Kutteri tööprotsess võimaldab stressivaba liha Soid taastatakse järjest enam Looduslike võtetega haigusele vastu Milline võib tulla kevad ja suvi? Tomatikasvatajad jahivad uusi sorte Mees ehitas vaatetorni asemel tornsauna Kurb seis: laadal müüdava vorsti eest ei vastuta keegi (19) Tartu KIRI: kuidas küll kaitsta oma vara? (1) Martin Kallasmaa: jagatud auto on ühiskonnale kasulikum (5) Osa kiibiga koeri siiski ei leita üles Ahhaa keskuses valmis erakordne orienteerumisrada Burgerikiosk ja Delta võistlevad parima tiitli nimel Tuttpütt – kergesti äratuntav, ent siiski vähetuntud Meelelahutus Koomiks Sudoku

Mart Murdvee: miks targad on ikka vaesed?

2 min lugemist
Tartu Ülikooli peahoone. FOTO: Sille Annuk

Au ja kiitus õpetajatele, sest PISA tulemused on suurepärane saavutus meie haridussüsteemile. Ühtpidi võib imestada, kuidas nii madala rahvusliku kogutoodanguga inimese kohta (RKT per capita, Eesti residentide toodetud ja müüdud toodang sõltumata riigist) – 34 096 USA dollarit – saavutame nii häid tulemusi hariduses. Aga küsimuse võib pöörata ka ümber – kuidas nii hea hariduspotentsiaaliga jõuame nii viletsate majandustulemusteni?

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

PISA kogumik pakub algandmeid, sestap saab võrrelda riigiti rahvusliku kogutoodangu elaniku kohta ja PISA skoori vahelisi seoseid. Kõrvaldades võrdlusest Brunei, Katari, Saudi Araabia ja Araabia Ühendemiraadid – riigid, mille peamiseks sissetulekuallikaks on nafta –, ning leides lugemise, matemaatika ja teaduse skooridest keskmise, sai teha lihtsa analüüsi.

Lineaarse regressiooni võrrand näitas, et iga PISA punktiga suurenes rahvuslik kogutoodang inimese kohta keskmiselt 332 dollari võrra. Samuti seda, et rahvusliku koguprodukti suurus olenes üle 50 protsendi ulatuses sellest, kuivõrd haritud oli vastava riigi rahvas.

Riikide keskmise kaudu sai leida, milline võiks olla Eesti rahvuslik kogutoodang inimese kohta juhul, kui Eestis kasutataks hariduspotentsiaali samamoodi, kui seda osatakse teha maailmas keskmiselt. Arvutuslik maailma keskmine tulemus oli 57 289 dollarit inimese kohta, mäletatavasti oli Eesti sama näitaja 34 096 dollarit. Lihtne lahutustehe näitas, et meie tulemus oli 23 193 dollarit ehk 40 protsenti riikide keskmisest madalam.

Eesti majandus kasutab seega ära vaid 60 protsenti olemasolevast hariduspotentsiaalist ja me võiksime olla 68 protsenti rikkamad, kui oskaksime oma rahva hariduspotentsiaali maailma keskmisel tasemel majanduses kasutusele võtta. Lohutuseks – selle tulemusega jäime maailmas tagantpoolt teisele kohale, Ukraina suutis «esinumbrina» realiseerida ainult 25 protsenti potentsiaalist.

26.02.2020 28.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto