Sisukord
Meie Eesti
Postimees
28.02.2020
Eesti Koroonaviirus jõudis Eestisse Riia kaudu Iraanist (1) «Meil ei ole hädaolukorda ega kriisi – on oht» (5) Reisijatel tasub olla valmis lisakulutusteks Soome ja Rootsi peavad nakatumisriski väikeseks, Norra valmistub halvimaks (1) Eesti sportlased Itaalias teadmata pikal pausil Merivälja jahisadama vaidluses kukub tähtaeg Katri Raigi suhtes ei alustatud kriminaalmenetlust Sajuses Lõuna-Eestis viibib teede lumest puhastamine Majandus Maitsesuitsu keelamine toob salakauba tagasi (4) Liviko juht: Laua Viinal on eestlaste mandaat (13) Eestlaste sularaha hakkab ringlema läbi USA turvafirma Linnahalli rahastajad tahtsid ka Estonian Airi (1) Välismaa Soome ja Rootsi peavad nakatumisriski väikeseks, Norra valmistub halvimaks (1) Tšetšeeni blogija pääses tapmiskatsest eluga Kesk-Inglismaa üle ujutatud, uus torm tulekul Kreeka protestides sai viga üle 60 inimese Austria näitab eeskuju kahe äärmuse valitsusega (3) Johnson ähvardab suvel kõnelused ELiga katki jätta Süüria opositsiooniväed vallutasid tagasi olulise linna Arvamus Kairi Kreegipuu: mesilase enesehinnangust sotsiaalteadlase pilguga (3) Juhtkiri: koroona koduõuel Margus Parts: kommunistid Central Parkis (35) Evald Übi: milleks meile miljonilinn Tallinn? (3) Andrei Kuzitškin: Vene topeltkodakondsus kui Kremli relv (1) Andrus Karnau: kingitus Tallinkile (4) Meie Eesti Aleksei Lotman: looduse hävitamine on enesetapjalik ja amoraalne (4) Mihkel Kunnus: eetilised dilemmad ei kao keskkonnateadmiste kasvades (8) Helle Mäemets: majanduskasvu muutuv mõte (2) Kultuur Just neid lavastusi soovitavad eksperdid Enno Halleki elurõõm ja mängulisus Õõvastav õudusdraama Vaata, kes võitsid teatripreemiad Sport Eesti sportlased Itaalias teadmata pikal pausil Profipoksi eripära – igal külal on oma tšempion Tallinn Merivälja jahisadama vaidluses kukub tähtaeg Tartu Monica Rand ja Madis Lepajõe: kaks tegusat koalitsiooniaastat said läbi Kati Voomets: kuidas päriselt raha koguma hakata? Hiinalinna potipõllumeestele tuleb sel aastal kevad teisiti Tartlased panevad ka lähivaldade elanikud ringi väntama Koroonaviirus jõudis Eestisse. See ei ole maailmalõpp! (33) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Mihkel Kunnus: eetilised dilemmad ei kao keskkonnateadmiste kasvades

4 min lugemist
Mihkel Kunnus. FOTO: Sille Annuk

Teadus ega üldine teadmiste kasv ei anna vastust küsimusele, mil määral mu praegune mina peaks hüvesid jagama mu tulevase mina või lastega ega sellele, kui kaugete järeltulijate peale mõelda. Keskkonnadebatt on muuhulgas põlvkondade vastandumise teema, kirjutab maaülikooli keskkonnafilosoofia ja -eetika lektor Mihkel Kunnus.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

««Saage tuttavaks. See on dr Cathy Wilkinson-Jameson-Durant,» osutas võõrustaja ühele küllaltki glamuursele prouale mingi interdistsiplinaarse seminari järgsel kokteiliõhtul. «Dr Wilkinson-Jameson-Durant on ärieetika professor,» kummardus võõrustaja eaka lühikest kasvu matemaatikaprofessori poole. «Mille professor?» uuris kõva kuulmisega matemaatik. «Ärieetika,» kordas võõrustaja valjemalt. «Mille?» küsis vanahärra uuesti ning tema krimpsus näojooned teravdusid pingul tähelepanust. «Ärieetika,» ütles võõrustaja nüüd juba nii häälekalt, et paar lähemal seisnud õpetlast uudishimulikult tema poole kiikasid. «Ei, ma ei saa ikka midagi aru,» sõnas matemaatikaprofessor pettunult ning tema nägu lõtvus taas, «see kõlab nagu «ärieetika».»

Eelnenud lõiguga alustab Hardo Pajula oma mõistulookest «Õlest kassid» (PM 24.09.2013), kus ta ärgitab lugejat vaatama enesesse, et hinnata oma kõlbeliste printsiipide sõltuvust üldisest heaolust ja turvatundest. Roman Fristeri autobiograafilises romaanis «Müts» varastab peategelane natside surmalaagris öösel teise vangi mütsi. Ilma peakatteta hommikusele loendusele ilmunud vangid lasti aga kohapeal pikema jututa maha. «Moraalsus on väidetavasti universaalne ja kategooriline,» kommenteerib Briti filosoof John Gray. «Roman Fristeri loo õppetund seisneb selles, et see on elumugavus, millele saame tugineda vaid normaalsetel aegadel.»

Kas keskkonnaeetika on samasugune jõudeajas meeliskleva ülikooliprofessori puhtteoreetiline leiutis? Ei ja jaa. Ei, sest pole olemas sellist tegelast nagu jõudeajas meelisklev ülikooliprofessor (de facto eeldab see amet just vastupidiseid võimeid, st suurt stressi- ja ebakindlusetaluvust ning imetabast alkeemilis-algebralist suutlikkust ristata Exceli-tabel, bürokraatia ja mõttekas teadustegevus). Ning jaa, sest keskkonnaeetika kui sisukas distsipliin on vist tõesti surnult sündinud laps. Ühe kõige tuntuma õhtumaise filosoofi Immanuel Kanti üks kõige tuntum eetikaalane maksiim kõlab nõnda: ära kohtle teist inimest mitte kunagi pelgalt vahendina, vaid ka eesmärgina iseeneses. Kohaldades seda sisimat äratundmist keskkonnale, saaks tulemuseks umbes järgmise maksiimi, ütleme siis – keskkonnaeetilise maksiimi – ära kohtle keskkonda pelgalt vahendina, vaid ka eesmärgina iseeneses.

27.02.2020 29.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto