Koroonaviirus jõudis Eestisse. See ei ole maailmalõpp!

Uue koroonaviiruse talitsemisel on maailma eri paigus vastu võetud erinevaid otsuseid. «Väga häid lahendusi ju pole ja ma loodan, et me selle epideemia käigus saame teada, mis paremini toimib ja mis ei toimi,» ütles Tartu ülikooli mikrobioloogia professor Irja Lutsar. Foto: Margus Ansu

Hiinast alguse saanud uus koroonaviirus levib üle maailma ja eile hommikul kuulsid inimesed esimesest haigestunust Eestis. Eile hommikul postitas ka Tartu ülikooli mikrobioloogia professor Irja Lutsar Facebookis oma kõige olulisemad teadmised koroonaviirusest (SARS-2) ja selle põhjustatud haigusest (COVID-19), lähtudes talle usaldusväärsetest allikatest. Ta sõnum oli: säilitagem kainet mõistust ja rahu.

Irja Lutsar, kas võib öelda, et teile kui mikrobioloogia professorile on saabunud üsna põnev aeg?

Minu eriala on alati põnev, kunagi ei ole olnud igav. Aga praegu on natuke teistmoodi selles mõttes, et uuest koroonaviirusest ma nii palju ei teadnud. Olen nüüd selle endale piisavalt selgeks teinud.

Kas ise kardate nakatuda?

Ei.

Miks?

Aga miks ma peaksin kartma? Võib-olla kardaksin, kui ma sõidaksin Wuhani linna. Ja nüüd ma sinna ka ei läheks. Aga ma ei karda tõesti, kuna teisi ohtlikke nakkusi on palju enam.

Kui maailmas ilmub areenile uustulnukviirus, mis ei ole varem inimesi ohustanud, siis mis on niisuguse tegelase puhul teadlaste kõige suuremad hirmud?

Koroonaviiruse SARS-2 korral me ei saa öelda, et see on täiesti uus viirus. Et midagi niisugust pole enne olnud. Nii nagu on korduvalt räägitud ka SARSist ja MERSist, pärineb enamik viirusi loomadelt. Võtame kas või HIVi või C-hepatiidi või Ebola või Zika viiruse.

See, et viirused vahetavad liike ja muutuvad inimestele patogeenseteks viirusteks, ei ole üllatus.

Ja me peame ka viirustest aru saama. Viirused on maailmas olnud enne inimesi. Viirused ei ole iseseisvaks eluks võimelised, neil puudub mehhanism, kuidas energiat toota. Nad sõltuvad peremeesrakkudest. Need rakud on siis kas taime, looma, inimese või ükskõik millise teise peremehe rakud.

Kui ma mõtlen, mida üks viirus võiks mõelda, siis tema ei ole huvitatud inimkonna hävitamisest, see hävitaks temagi elu. Ta on pigem huvitatud rahulikust kooseksisteerimisest, aga mõnikord tuleb see lihtsalt halvasti välja.

Te ei arva, et SARS-2 on biorelv?

Ei arva. Niisugused kahtlused on korduvalt ümber lükatud. Ma ei taha võtta ühtegi seisukohta ühegi riigi valitsuse kohta, see ei ole minu ekspertiis. Ja kui vaadata esimeste haigete kirjeldusi kuu aega tagasi, mis on publitseeritud, siis on selgesti näha, kuidas need esimesed juhud on kõik Wuhani turuga seotud.

Suremus on küllalt suur, praegu 3,3 protsenti?

See on võetud Worldometeri kodulehelt, mis kogub kõige operatiivsemat infot tervest maailmast. Kui ma jagan surnute arvu praeguseks nakatunute arvuga, siis nii see arv tuleb. Tuleb aga arvestada, et haigusesse suremus on riigiti, ja isegi Hiina riigi sees väga erinev. Näiteks väljaspool Hubei provintsi on suremus 0,1.

Kas riikide statistikat võib usaldada? Kas Hiina andmed riigis tehtud testide, haigestunute ja surnute kohta on ausad?

Vaat nii ei saa elada, kui mitte midagi ei usalda. Ma teen oma tööd nii hästi, kui ma oskan, ja tahan uskuda, et seda püüavad ka teised inimesed.

Loomulikult on mõttetu ja ebarealistlik see, et Hiina oma 1,4 miljardi inimese puhul iga päev võtaks kõigilt ninalima ja teeks selle proovi. Kindlasti on neid inimesi, kelle kohta me ei tea, et nad viirust kannavad. Kõige parem näide oli kruiisilaev Diamond Princess, kus koos meeskonnaga oli 3700 inimest suletud süsteemis keset merd. Oli küll korraldus, et reisijad pidid olema oma kajutites, aga keegi seal kindlasti liikus, sest süüa ja juua pidi tooma. Ja seal oli nakatunuid – mitte haigestunuid, kuna nakatumine ja haigestumine on kaks ise asja – 18-19 protsenti. See ongi suletud kollektiivi protsent. Päriselu on natuke teine.

Mida üks viirus võiks mõelda? Tema ei ole huvitatud inimkonna hävitamisest, see hävitaks temagi elu.

On vastu võetud väga erineva riskitajuga otsuseid. Mõnel maal on terved piirkonnad suletud. On riike, kus ei lubata Hiina lennukeil maanduda. Samas rõhutatakse, et paanikat ei ole vaja külvata, et säilitage rahu.

Iga riik peab otsused ise tegema. Maailma terviseorganisatsioon ütleb, et pandeemiat ei ole ja et lennunduse piiramine ei ole õigustatud. Aga ikkagi – iga riik võtab ise oma otsused vastu sõltuvalt olukorrast. Sõltuvalt sellest, kuidas ta inimesed käituvad. Et kas nad on pigem rahulikud või lähevad naabrile kallale, kui selgub, et on temalt viiruse saanud.

Ka levib teateid, et haigust põdenud inimesed haigestuvad uuesti.

See tuli Venemaa uudisteagentuurist Interfaxist. Mina kuskilt mujal seda ei näe. Püüdsin otsida, kas tuleb mõnest kohast veel seda infot. Ma saaksin midagi arvata, kui näeksin, kes need haigestunud olid, mis neil alguses oli ja kus nad siis olid. Täna (eile - A.J.) teavitas ka BBC ühest juhtumist Jaapanis, aga selle kohta on tarvis rohkem detaile.

Kui võrrelda uude koroonaviirusesse suremust grippi suremusega, siis mida ütlete?

2009. ja 2010. aasta pandeemilisse grippi suremus oli 0,1 protsenti. Aga sesoonne gripp on erinev. Allikad ütlevad, et grippi sureb keskmiselt 10 inimest 100 000 elaniku kohta.

Kas uus koroonaviirus on ikka palju ohtlikum?

Me ei saa seda ikkagi öelda, liiga vara on. Liiga vähe aega on möödunud veel.

Üks Tallinna pere on koolivaheaja lõpul saanud koolist e-kirja, kus palutakse lapsi uue veerandi algul mitte kooli tuua, kuna nad on veetnud aega Põhja-Itaalias suusatamas käies.

Sellise soovituse on tõesti terviseamet andnud. Ja see soovitus on hästi läbi mõeldud. Aga ütlen ka, et selle viiruse puhul on huvitav see, et lapsed haigestuvad väga harva. Me ei tea, miks.

Noor organism on tugev?

Teiste haiguste puhul on lapsed need põhihaigestujad. Võtame kas või tavalise gripi: lapsed haigestuvad rohkem kui täiskasvanud.

Kui ma olen täiesti terve, aga siiski kokku puutunud haige inimesega, kas ma siis olen teistele ohtlik või ei? Kas see on selge?

See ei ole tõesti väga hästi teada. Mõni päev tagasi oli teaduslikus meditsiiniajakirjas The Lancet kirjeldatud kaht juhtu Hiinast, kus jälgiti kahte haiget ja nende viiruskoormust ninaneelus. Mõlemal haigel oli võetud ka üks päev enne sümptomite ilmnemist analüüs, juba siis oli neil viiruskoormus suur.

Aga kas selle viiruse ninaneelust väljasaamiseks on tingimata köha vaja? Ma ise arvan, et on. Aga võib-olla see ei ole päris nii.

Ka kruiisilaeva Diamond Princess peaaegu 20-protsendiline nakatumus paneb mõtlema, et võib-olla tõesti ringleb see viirus ka õhu kaudu, mitte ainult piisknakkuse ja saastunud pindade kaudu.

Kas Eestis nüüd ikka testitakse seda viirust?

Testima peab ainult neid, kes on haiged. Terviseamet on kõikidele arstidele välja saatnud sellekohase info.

Niisiis, kui ma kahtlustan endal haigust, siis kõigepealt teatan perearstile ja siis tehakse mulle proov?

Jah, kui te tunnete, et olete haige ja kui te tulete Põhja-Itaaliast või Iraanist või Hiinast või Lõuna-Koreast. Kui te olete liikunud aga Võrumaal ning saanud seal köha ja nohu, siis ei ole küll vaja koroonaviiruse suhtes testida.

Põhja-Itaaliast tulnud õpetaja töötab kodus

Ülenurme lasteaia üks õpetaja teeb sel ja järgmisel nädalal tööd kodus ning suhtleb lasteaiaga videosilla vahendusel. Ülenurme lasteaia direktor Merle Kõrgesaar ütles, et niisuguse otsuse võtsid nad vastu pärast seda, kui see õpetaja oli naasnud töölähetuselt Põhja-Itaaliast. Ajal, mil ta seal viibis, piirkonnas karantiini veel polnud.

Eestisse saabunud, helistas õpetaja aga kohe oma perearstile, kes ütles, et kui haigustunnused puuduvad, tuleb lähtuda terviseameti kodulehel öeldust. 25. veebruari hommikul seal märget Põhja-Itaalia kohta veel polnud. «Aga me koos siiski otsustasime, et ta jääb kaheks nädalaks koju ja et me organiseerime talle kaugtöövõimaluse,» selgitas Merle Kõrgesaar.

Videoseansside teel saab õpetaja olla kõigil koosolekutel ja muudel kohtumistel. Ja kuna lasteaia õppetöös on parasjagu vaheintervjuude aeg, siis videoseansi vahendusel suhtleb ta lastegagi. Lapsevanemad teavad põhjust. Lastele uuest ohtlikust viirusest veel kõneldud ei ole. Küll aga räägitakse palju käte pesemisest ja hügieenist, nagu ikka ajal, mil palju viirusi ringi liigub.

«Kui koroonaviiruse teema Eesti ühiskonnas aktuaalsemaks muutub, võtame selle ka lastega tunniteemaks,» sõnas Merle Kõrgesaar.

Haridus- ja teadusministeerium saatis eile välja pressiteate, kus palub koolidel ja lasteaedadel lähtudagi terviseameti soovitustest. Ka Tartu linn riputas kodulehele välja juhiseid koroonaviiruse kohta.

«Tartu ülikooli kliinikumis töötavad professionaalse väljaõppe saanud tervishoiutöötajad ning kliinikumis on nakkusohtlike patsientide isoleerimise võimalused,» kinnitas kliinikumi avalikkussuhete juht Helen Kaju. «Koroonaviiruse puhul hospitaliseeritakse ainult need patsiendid, kelle tervislik seisund seda vajab. Teised suunatakse kodusele ravile. Koroonaviiruse ravi on sümptomaatiline.»

Viiruse ennetamiseks on Tartu ülikooli kliinikumi infektsioonikontrolli teenistuse sõnul oluline, et inimesed väldiksid kokkupuuteid haigestunud inimestega ja püsiksid ise haigena kodus. Haiguste perioodil on äärmiselt oluline järgida kätehügieeni nõudeid – käsi tuleb pesta vähemalt 30 sekundit või kasutada antiseptikumi. Antiseptikumi püstakud on ka kliinikumis kättesaadavad kõikidele külastajatele ning kliinikum julgustab neid kasutama.

Terviseamet jälgib koroonaviiruse olukorda pidevalt ja uuendab viirusega seotud infot oma koduleheküljel www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus .