Andrei Kuzitškin: Vene topeltkodakondsus kui Kremli relv

Vene pass. FOTO: Sander Ilvest

Topeltkodakondsus võib ohustada Eesti riigi suhteid vene vähemusega, kirjutab kolumnist Andrei Kuzitškin.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Venemaal on kavas lihtsustada välismaalastel Vene Föderatsiooni kodakondsuse saamist. Valitsus on esitanud kodakondsusseaduse parandusettepanekud, mille järgi ei pea välismaalased enam Venemaa kodakondsuse saamisel loobuma senisest kodakondsusest. Tuntud vene rahvuslane, riigiduuma liige Konstantin Zatulin ei varjagi Kremli plaane hakata kogu väljaspool Venemaad elavale vene diasporaale massiliselt passe jagama. Praegu elab mitmel pool maailmas oma 30 miljonit venelast. Zatulin kinnitab: «Miljonid meie kaasmaalased piiri taga unistavad Venemaa kodakondsusest, kui nad ei pea loobuma oma välismaisest passist.» Venemaa kodanike arv võiks sel moel lähemal kolmel aastal kasvada viie kuni kümne miljoni inimese võrra.

Kremli uuel strateegial on nii sise- kui ka välispoliitilised eesmärgid. Teatavasti on viimasel kahel aastal Venemaal sündimus järsult langenud. 2019. aastal sündis Venemaal 120 000 last vähem kui aasta enne seda. Kuid just elanikkonna arvukuse kasv on üks põhi­näitajaid, kas Putini plaane Venemaa jalule tõsta on saatnud edu või mitte. Aga kuidas peaks olema võimalik jalule tõsta maad, kus 85 regioonist kahanes sündimus 2019. aastal koguni 80s ning vene regioonides ulatus kahanemine lausa 22 protsendini? See ei sea kahtluse alla mitte ainult Putini režiimi sotsiaalmajandusliku poliitika tõhusust, vaid ähvardab ohustada ka tänavu jaanuaris Venemaal alustatud ideoloogiliste ümberkorralduste elluviimist.

27.02.2020 29.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto