Juhtkiri: koroona koduõuel

  • Koroonaviirus on jõudnud Eestisse
  • Keegi ei tea täpselt, kui suur on oht
  • Nakatumise vältimiseks käituda nagu gripi puhul
Päeva karikatuur FOTO: Urmas Nemvalts FOTO: Urmas Nemvalts

Eile saabus uudis, mida nii mõnigi juba tükk aega kartis: saime teada, et möödunud aasta lõpul Hiinas leitud uue koroonaviiruse põhjustatud haigus on jõudnud Eestisse. See annab põhjust kokku võtta, mida me sellest haigusest teame ja kuidas sellele reageerima peaksime.

Maailma tervishoiuorganisatsiooni WHO andmeil oli eilseks maailmas ligi 82 300 kinnitust leidnud haigusjuhtumit 47 riigist, surnud on peaaegu 2800 inimest. Üleeile teatas esimesest nakatunust Brasiilia – sellega on Lõuna-Ameerikasse jõudnud Covid-19 levinud kõigisse maailmajagudesse peale Antarktika. Haiguse peiteaeg on kaks nädalat, enamasti ilmnevad sümptomid vähem kui nädalaga.

Riigid on viiruse leviku piiramisele lähenenud väga erinevalt. Kõige jõulisem on olnud autokraatlik Hiina, kus karantiini on pandud terved hiigellinnad. Teistel riikidel pole juba lihtsalt ressursse, et niimoodi reageerida, isegi kui tahtmist oleks. Turkmenistan aga näib uskuvat viiruse leviku keelava presidendi ukaasi jõudu.

Covid-19 muudab veidi paradoksaalsel kombel ohtlikuks see, et enamik nakatunuid ei jää kuigi raskelt haigeks. Mõne teise viiruse puhul on haigeid lihtne ära tunda. Kuid Covid-19 puhul ilmnevad mõnel kerge külmetuse sümptomid, mõnel aga üldse mitte midagi. Pole teada ühtegi juhtumit, kus viirus oleks levinud täiesti sümptomiteta inimese kaudu, küll aga võib nakkust edasi kanda keegi, kes end veidi kehvasti tunneb, ent sellest hoolimata rõõmsalt linna mööda askeldab.

Seetõttu leiab näiteks Harvardi ülikooli epidemioloogiaprofessor Marc Lipsitch, et Covid-19 levikut piirata polegi tõenäoliselt võimalik. Tema prognoosi järgi nakatub järgneva aasta jooksul 40–70 protsenti maailma elanikkonnast, valdaval osal kulgeb haigus kergelt. Pikemas vaates juhtub epidemioloogide meelest tõenäoliselt see, et Covid-19 lihtsalt jääbki gripihooaja külaliseks.

Haiguse vastu praegu tõhusat rohtu teada pole, kuid Hiinas on käimas või plaanis 80 ravimi kliinilised katsed, millest mingil põhjusel abi loodetakse.

Gripi vastu ju teatavasti vaktsineeritakse. Covid-19 puhul on väljendatud lootust, et vaktsiin võiks kliiniliste katseteni jõuda aprillis. Kogu vaktsiini arendamise protsess võtaks heal juhul aega 12–18 kuud, pealegi tuleb vaktsiini valmides lahendada selle tootmise ja levitamise probleem.

See kõik tekitab mõistagi küsimuse, milline on Eesti terviseameti plaan koroonaviirusega ohjeldamisel ja mil määral seda plaani tegelikult üldse on. Johns Hopkinsi ülikooli globaalse tervisejulgeoleku keskus paigutas mullu Eesti oma riikide edetabelis 29. kohale, epideemiale kiire reageerimise ja selle leviku takistamise poolest aga 56. kohale.

Eesti kodanikualgatuse traditsioone arvestades on meil igaühel võimalik haiguse leviku piiramisel kaasa aidata. Seega võtame siinkohal lihtsalt kokku üleüldised soovitused.

Soovitatav on pesta tihti käsi sooja vee ja seebiga, aevastades või köhides katta suu ja nina ühekordse salvrätiga, mitte puudutada silmi, nina ja suud pesemata kätega, hoida vähemalt meetri jagu distantsi väliste haigustunnustega inimestega, palaviku, köha ja hingamisraskuste korral aga varakult abi otsida. Koroonaviirusega riikidesse on soovitatav mitte sõita ja neist riikidest naasnutel tuleks püsida kaks nädalat kodus.

27.02.2020 29.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto