Algaja poliitbroileri mure

Paavo Kangur. FOTO: Erakogu

Kuhu peaks oma jutupunktid positsioneerima? Kas peaks olema julgem kui Henn Põlluaas või jääma kuhugi president Kersti Kaljulaidi ja Põlluaasa vahele? Härra Põlluaas tahtis Petserit tagasi – aga mis ta teeb sellega? Kaljulaid leidis, et meil pole naaberriikidele territoriaalseid nõudmisi. Kunagi 1980ndate lõpus, impeeriumi viimastel päevadel, käisin Petseris. Seal olid värvilised kirikud ja restoran, kuhu ilma lipsuta sisse ei lastud. Teine mälestus on mul samast ajast Palangast, kus seisin õllerestorani järjekorras. Alguses oli silt vietu nera, pärast ka alus nera. Kohti ei ole, õlut ei ole. Olin solvunud ja sain päikesepiste. Äkki peaks hoopis Palanga ära võtma? Suur-Liivimaa taastamine oleks jumekas idee, aga kas seda vanadekodus mõistetakse?

Teine mure on Tartu rahu ja piirileping! Ühed ütlevad, et üks ei sega teist, aga jälle on seltskond eri meelt. Mida nüüd rääkida ja mõelda?

Kolmas mure on Pekingi seltsimehed. Vanasti räägiti, et Hiina on meie suur liitlane ja kui Vene väed ületavad Narva jõe, siis murrab Hiina Venemaa Tomski-Omski joonelt pooleks. Nüüd teatavad tähtsad inimesed, et Hiina on hoopis oht meie julgeolekule. Sain aru, et ilmus oluline raport, kuid ma ei saa aru, kas see lähtus Trumpi säutsudest või oli kõva luuretöö tulemus või lihtsalt ümberjutustus maailma meediast.

Neljas mure on Trump. Kui Trump ütleb, et USA on tüdinenud olemast maailma politseinik, kellelt kõik väikeriigid ja kogu Euroopa toetust otsivad, siis mida ta sellega mõtleb? Kuidas ma peaksin seda oma valijale selgitama?

Räägiks vanadekodus hoopis rahast? Sest see mure, kust raha saada, on mul alati olnud. Sellest saavad kõik aru. Äkki peaks lubama õiglast ümberjaotamist? Kui firmal on võlgu miljard eurot, aga kasum 10 miljonit eurot, siis kellele jäävad võlad ja kes saab kasumi? Kui jätta võlad Manila baaridaamile? Kui see naine, keda kohtasin viimasel lõunamaareisil, hakkaks e-residendiks, siis ma kandiks võlad talle, aga kasumi võtaks endale – see oleks jumekas bisnis. Samas ebausaldusväärne käitumine.

Peaminister ütles, et oleme teel Põhjala heaoluriigiks. See on tore, kuid kuhu me paneme mahajääjad? Saksamaa juht Angela Merkel ütles, et kedagi ei jäeta maha. Siin Lõuna-Eestis näevad kõik välja peaaegu nagu mahajääjad. Mina olen käinud mitmes koolis. Rannu 8-klassilises koolis oli väga intelligentne õhkkond ja kõik mängisid vahetunnis malet. Ükskord tuli isegi Mats Traat meile külla. Siis olen käinud veel Tallinna 17. keskkoolis ja 46. keskkoolis ja minu klassidest on tulnud kolm IT-meest. Üldiselt ehk matemaatiliselt vaadates oli nii, et kolm protsenti said IT-meesteks ja kaks protsenti tähtsateks riigimeesteks (-naisteks), 95 protsenti olid aga mahajääjad, kaasa arvatud mina. Kuidas ma lähen vanadekodusse ja ütlen, et vabandage, teie olete mahajääjad, teid ei ole vaja, teie tõmmake siit Soome kipsi panema. Nii loll ma küll ei ole, et arvaksin, et sellise jutu peale annavad nad mulle hääle. Seega pean neile midagi kombekat lubama ja lohutavat ütlema!

Mida lubada valijale? Kommi, präänikuid, rohkem pensioni, odavaid tuusikuid või Petserit? Kuna ühtegi lubadust ei pea täitma, siis pole probleemi. Lisaks peituvat vanadekodus üks sünge saladus! Kolme-nelja aastaga uueneb kogu seltskond. Nii et kui ma viie aasta pärast tagasi lähen, siis ei mäleta keegi, mida ma seal rääkisin.

VT: Mida lubada valijale? Kommi, präänikuid, rohkem pensioni, odavaid tuusikuid või Petserit?

28.02.2020 02.03.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto