Sisukord
Meie Eesti
Postimees
02.03.2020
Eesti Meie töötud jäävad vaesuse lõksu virelema (4) Eesti reageeris oma esimesele koroonaviiruse juhtumile kiiresti ja korralikult (14) Osal Krabi kooli lastel pole enam koolikohta Teenekas kaotaja võitis (2) Majandus Teder: Porto Franco avamine jäi toppama bürokraatia taha (1) Riik hakkab Eesti Energiale puidu põletamise eest peale maksma (4) Kange alkoholi pudelid saavad taaratasu (2) Välismaa Kreeka peatas piiril tuhanded migrandid Kataloonia eksliider innustas edasisele võitlusele USA sõlmis Talibaniga ajaloolise leppe Žirinovski: Putin veel üllatab meid pärast 2024. aastat KOHALIK VAADE ⟩ Viirustest enam tapab vaesus Arvamus Teadusmõte on vaba (1) Iga vanus on auasi (1) Tiiu Kuurme: eilse päeva feodaalid (4) Kas vajame Põhjakonna abi? (15) Eutanaasia kui enesetapp (42) Virvendustest reformitiigis (10) Meie Eesti Toomas Kiho Postimehe teadusgrandist: mille eest me seisame? (10) Martin Ehala: eestluse uurimisest Postimehe grandi abil (2) Postimehe fond: esimesed kolm Noor-Eesti grandihoidjat selgunud (1) Kultuur Ühe perekonna totaalne allakäik Mida teevad hirm ja vägivald inimesega? Sport Lindpere väravatemasinast Sorgast: kümme või enam tabamust oleks korralik saavutus Johaug püstitas rekordi, aga kuidas kannatab see võrdlust teiste talispordiässadega? Flora säilitas külma närvi, Trans vihastas kohtuniku peale ega suutnud emotsioone kontrollida Tänak kogus tuunitud Hyundaiga väärtuslikke kilomeetreid Tartu Deltasse kolinud arvutimuuseum avas digitarkuse päevaks ukse (3) Jõudsalt kasvav vald ehitab uue lasteaia ja plaanib teist rentida Sügisel jätkavad Põltsamaa vallas vaid üks kool ja lasteaed (2) Tudengid ja õppejõud lõid vaprusehelmeid vähihaigetele lastele Väljapeetud väljapanekul näeb piiranguteta ehteloomingut Meelelahutus Koomiks Sudoku

Toomas Kiho Postimehe teadusgrandist: mille eest me seisame?

4 min lugemist
  • Suhtumine rahvusse on tänapäeva Euroopas muutunud skisofreeniliseks
  • Rahvust eitades poleks ühelgi väikerahval õigust oma keelele ja kultuurile
  • Ootame teadlastelt vastuseid sotsiaalsete kasvajate diagnoosiks ja raviks
Postimehe Fondi teadusnõukogu liige, ajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho Noor-Eesti grandiprogrammi avaüritusel. FOTO: Margus Ansu

Kui oleksime poolsada või pool tuhat aastat tagasi loobunud eestluse olemuse alalhoidmise soovist, ei oleks meid praegu olemas, ütles Postimehe Fondi teadusnõukogu liige, ajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho kõnes Noor-Eesti grandiprogrammi avaüritusel Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis mullu 21. novembril.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Seisame eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise eest läbi aegade, on kirjas igal hommikul ilmuva Postimehe päislausena. Asjad, mille eest selle lausungi järgi seisame, tulenevad otse meie poliitilisest vereringest, eestlaste poliitilisest geneetilisest koodist, mille oleme pärinud põlvkondade tagant. Eredalt ilmnes see, mille eest seisime, 1980ndate lõpu laulvas revolutsioonis. Samas tuules sai seesama raiutud 1992. aastal ka põhiseadusesse.

Omaette huvitav lugu on see, kuidas nii ilmne asi, mida justkui kõik teadsid ja hinges tundsid, üldse meie riigi poliitilisse alusteksti kirja sai. Et hingame õhku, seda me harilikult ju seadusesse ei raiu. Lühidalt oli see umbes nõnda, et Põhiseaduse Assamblee liige Kaido Kama kõneles oma tegemistest legendaarsele Võrumaa metsavennale Alfred Käärmannile, kes oli siis ütelnud, et kui seda ka sees ei ole, siis mida te üldse seal kirjutate.

Sellest loost saame ka tõestuse, et metsavennad juhindusid oma võitlustes sellestsamast eestluse põhiprintsiibist – et säiliksime läbi aegade. Tegelikult pole kahtlust, et samast aatest said tuge ka sõdurid Vabadussõjas, ning eks olnud ju ka Jakobson oma isamaakõnedega seitsmesajaaastasest orjaööst selles kontekstis juba meie geenimarkerite esiletooja. Ning ka Kristjan Jaagu «selle maa keel» kuulub samasse pärilikkusliini.

Võtsime 1992. aastal põhiseaduse rahvahääletusel vastu ja asusime teele – riiklust üles ehitama ning samal ajal astuma ka Euroopa poole, mis oli meid pooleks sajandiks maha jätnud.

29.02.2020 03.03.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto