Sisukord
Kliima
Postimees
29.02.2020
Eesti Eestlased tekitavad koroonaviiruse tõttu välismaal õudu (46) IT-sektor andis majanduskasvule hoo sisse (1) KOHALIK VAADE. Leedu läks viiruse pärast paanikarežiimile (1) Volikogu esimehel liiga suur palk ja liiga vähe tööd Majandus Tallink alustas sadamasõda (2) Börsidel käib veresaun (4) «Merendusel pole rahvust, kuid riikidel on huvid» Välismaa KOHALIK VAADE. Leedu läks viiruse pärast paanikarežiimile (1) Ankara mängib Euroopa pudelikaelaga Calvini kodukirikus toimub katoliku missa USA saab esimese naiseriväelase Hädas Türgi pöördus NATO poole (6) Vene ekspert: Erdoğan kaupleb Putiniga (6) Hispaania astus ajaloolise sammu võitluses libauudistega Arvamus Eesti ärielu kolm musketäri (2) Kultuur Kõrvad kikki – Eesti Laul 2020 on täis üllatusi ja intriige (4) Sport Gunnar Männik: kas lugupeetud VO2 max aitaks sportlast? Ferrari jääb Mercedesest hooaja alguses maha (1) EKSKLUSIIVINTERVJUU ⟩ Kuidas võitsid püss ja suusad Dorothea Wiereri südame? Kliima Metsamulda talletunud süsinikku ei tohi alahinnata (22) Merendus «Merendusel pole rahvust, kuid riikidel on huvid» AK Kõrvad kikki – Eesti Laul 2020 on täis üllatusi ja intriige (4) Juurikas. Sigaretid ja viinad ja kirglised naised Arter Roppused vürtsitavad üha rohkem Eesti noorte kõnepruuki (14) Algaja poliitbroileri mure (30) Seentest ülikond, koolnukomposter – matusekombed on muutumas (16) Kõrvad kikki – Eesti Laul 2020 on täis üllatusi ja intriige (4) Film "Parimad aastad me elus": prantslased teevad ka vanadekodust ja Alzheimerist midagi elegantset Kuidas teha porgandist külmsuitsulõhet? Kuidas Tiidrek Nurme riskide kiuste imelise tulemuse tegi (2) Maailma viimane suur seiklus. Budapest-Bamako ralli ehk hullumeelne retk Aafrikasse Käbi on Eesti teemant Meelelahutus Koomiks Sudoku

Metsamulda talletunud süsinikku ei tohi alahinnata

7 min lugemist
Muld on nagu kolmemõõtmeline labürint, mille mõnedes avades on bakterid ja seened, mõnedes juured, mõnedes niisama surnud materjal. Mulla segamine aitab bakteritel ja orgaanilisel materjalil omavahel jälle kontakti saada ja süsinik vabaneb.  FOTO: Arvo Meeks

Aastakümneid Ameerika Ühendriikides tegutsenud ja seal ka doktorikraadi kaitsnud Texase A&M ülikooli professor Asko Noormets uurib metsade ökosüsteemi funktsioone, sealhulgas ka metsade kliimamõjusid ja vastupidavust keskkonnamuutustele. Intervjuus Postimehele ütleb professor Noormets, et jutud noorest metsast kui kliimalahendusest on eksitavad pooltõed, mis eiravad mullas salvestunud süsiniku tähtsust ja teisi ökosüsteemide teenuseid. Viimased on aga olulised nii kliimamuutustega kohanemise kui ka ökoloogilise mitmekesisuse vaatenurgast.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Eestis on vahel kõlanud väited, et vana mets justkui ei seogi enam üldse süsinikku, vaid muutub emiteerijaks. Kas see vastab tõele?

Me ei tea täpselt, kuidas üks «tüüpiline vana mets» käitub – meil lihtsalt pole piisavalt selliseid metsi säilinud. Ühest küljest on õigus, et puude kasv aeglustub vananedes. Aga kas see kunagi päriselt lõppeb, pole kindel. Arusaam, et vanade metsade süsinikubilanss läheb nulli, tuleb 1950–1960ndate teoreetilistest mudelitest, mil puudusid detailsed andmed metsade süsinikubilansi kohta. Viimase paari aastakümne jooksul on mõõdetud nii selliseid metsi, mis toetavad eelmainitud vaadet, kui ka selliseid, mis sellega vastuolus.

Kindlasti on vale järeldada, nagu oleks vanad metsad Eestile süsinikubilansi mõttes riskiks. Raietsükli pikkus on määratud vastavalt majanduslikele kaalutlustele, mitte ei lähtu liikide ökoloogiast või metsade süsinikusidumisvõimest. Nii kuused kui männid võivad elada mitusada aastat, ja nende kasvukiiruse aeglustumine 70–80-aastaselt on kaugel negatiivsest süsinikubilansist. Pidades silmas puude looduslikku eluiga ja puude vanuselist jaotust looduslikult arenevas metsas, peaks laskma osal puudest jõuda vanemasse ikka, kui seda hetkel tehakse. Praegu kasutatav raietsükli pikkus on määratud eelkõige inimese tarbimisvajadustest tulenevalt. Kui see äärmusesse viia, võiksime mõelda, millised oleksid metsad, kui saaksime kõik oma puiduvajadused katta viie aasta vanuste vitstega. See annaks meile majandusliku õigustuse minna üle viieaastastele raietsüklitele. Ökoloogilises mõttes oleks sellel suur hind, mille maksaksid kinni kõik metsast sõltuvad loomad ja linnud ja teised.

Samas on tõene ka vastuargument, et vanemas metsas tõuseb risk kahjurite levikuks ja looduslikuks suremuseks. Siiski söandaksin väita, et võib-olla on selline risk talumist väärt vanemate ja komplekssemate puistute arengu nimel.

28.02.2020 02.03.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto