Sisukord
Arvamus
Postimees
02.04.2020
Ninad koos: ehitustöö iseloom ei võimalda hoida töömehi objektil üksteisest ohutus kauguses Eesti Ärimees ajas annetamiseks välja kasti respiraatoreid FOTO: Eestisse teel olevad kaitse­vahendid pakiti lennukisse Mailis Reps: koolieksamite saatus on veel lahtine Kuidas kriisi ajal kadunukest matta? Kriisi lisaeelarve võib tuua kolme aktsiisi langetamise Mööduja tegutsemine päästis veokijuhi hullemast Kevadekuulutajad olid kohal juba talvel Majandus Põllumehed jäävad hooajalise võõrtööjõuta Aasia kiiret kriisist toibumist ei ennusta Toornaftaturul on tekkinud contango-efekt Välismaa Stoltenberg: sellest ei tohi tulla julgeolekukriis Eestlanna Jordaanias: ülikarmid piirangud tekitavad ärevust Maailm vastab kriisile tarvikute masstootmisega Arvamus Helir-Valdor Seeder: pommiaugust tulevikku vaadates (2) Andreas Kaju: kas pandeemia vastu aitab empaatia või ratsionaalsus? (2) Kultuur Taaniel Raudsepp: kultuuri tugevus on valdkondlikus mitmekesisuses Barack Obama lemmiksari Tühjuse poeesia 1: Rein Raud Sport Koroonaviirusesse haigestunud vutilegend Paolo Maldini tunneb kergendust, et tema vanemad enam ei ela Reis Kummituslinnad, ufouurijate kogunemispaik ja Metsik Lääs Maa Elu Atrias kraaditakse väravas kõiki tööletulijaid Nädala mõte: nutikam võidab Kümned tuhanded Eesti tulbid rändavad kompostihunnikusse Türi lillelaada korraldajad tahtsid tänavu väga hea laada teha Inimesed kasutavad aega nutikalt: värvivad, tapeedivad ja vahetavad põrandaid Milliseid viiruseid kannavad meie nahkhiired? Pole uuritud Põllutehnika varuosad ja rehvid võivad viirusest haavatud tarneahelatesse takerduda Ilmajutt: kummitav põuaoht Hommikusöögi vahelejätmine on suur viga Kas rebasekarva tõmbunud elupuid saab veel päästa? Kaua sa seda rabarberikooki sööd ehk kuidas sündis Habaja veinimaja Tartu Talu e-pood töötab nagu jõuluajal Kallaste rahvas nõuab vene õppekeele asemele eesti keelt Piiritulp «Ainult Covid-19 patsientidele». Mis on selle taga? Hooldustöötajate elektriautod hakkavad ära väsima Orientalist Märt Läänemetsa ja alma mater’i teed läksid lahku Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: sõja ja pagulaskriisi ähvardus

2 min lugemist
Türgi rünnaku eest põgenejad. FOTO: DELIL SOULEIMAN/AFP/Scanpix

Süüriast tuleb juba aastaid valdavalt halbu uudiseid. Erand pole seegi kord või kui, siis pigem selle poolest, et uudised paistavad iseäranis halvad. Ka otseselt meile.

Loode-Süürias käivad sõlmitud vaherahust hoolimata kõvad lahingud. Iseenesest peaks seal asuvas Idlibi provintsis, viimases, mis on valitsusvastaste mässuliste käes, keda on seal umbes 40 000, asuma Türgi kontrolli all olev puhvertsoon. Süüria valitsus tahaks aga viimasedki mässulised välja lüüa ja sellega terve riigi territooriumi endale allutada.

Üleeile sai Idlibi provintsis õhurünnakus surma 33 Türgi sõdurit, kes osalevad sõjategevuses opositsiooni poolel. Türklased ründasid seepeale Süüria valitsuse 200 positsiooni, saates igavestele lahinguväljadele 309 vastaste sõjameest.

Damaskuse poolel lööb kaasa ka Venemaa, kelle lennukid on toetanud valitsusvägesid mitu korda, ent kes eitab seotust eilse rünnakuga. Igatahes, Türgi algatas konsultatsioonid NATO partneritega Põhja-Atlandi lepingu artikli 4 alusel. See pani mõne juba murelikult küsima, kas tuleb uus Vene-Türgi sõda, võib-olla isegi NATO osalusel. Ilmselt mitte.

Tegelikult teeb Türgi president Recep Tayyip Erdoğan taas kord tõenäoliselt näo, et usub Vene poole kinnitusi. Nimelt on tema võimalused üpris piiratud, sest ega ta ameeriklaste ja teiste NATO liitlaste seas samuti liiga heas kirjas ole. Ühest küljest rünnakute tõttu USA hiljutiste liitlaste kurdide vastu, kelle iseseisvuspüüdlusi Türgi kardab, teiselt poolt paradoksaalsel moel just liigse Venemaa-lembuse pärast. Viimase käest soetasid türklased ameeriklaste protestidest hoolimata S-400 maa-õhk-tüüpi raketiplatvormi. Meile läks aga korda see, kuidas Türgi püüdis Baltimaade ja Poola kaitseplaani vastu puiklemisega sundida NATOt tunnistama Süüria kurdide relvaüksust YPGd terroriorganisatsiooniks.

Nelja miljoni elanikuga Idlibi provintsi langemine Damaskuse kätte ähvardaks kaks miljonit põgenikku Türgi poole marssima panna.

See pole aga veel kõik. Idlibi provintsis elab ligikaudu neli miljonit inimest, kellest umbes pool on lahingute eest oma kodust põgenenud. Provintsi langemine Damaskuse kätte ähvardaks need kaks miljonit Türgi poole marssima panna.

Türgi on aga vastu võtnud juba 3,7 miljonit põgenikku ja ähvardab need nüüd Euroopasse valla päästa. Väidetavasti on türklased lõpetanud ELi piiri valvamise, et pagulased läbi lasta. Erdoğani sõbrale kuuluv ingliskeelne propagandaväljaanne Daily Sabah postitas juba eile hommikul oma Twitteri-kontole pilte, kuidas sajad pagulased kogunevad Türgi-Kreeka piirile. Selge, et keegi oli neile märku andnud.

See tundub olevat Türgi katse välja pressida, seekord siis ELi suunal, et saada tuge oma tegevusele Idlibi provintsis. Samasuguste ähvardustega on riik varemgi esinenud. Seekordki kinnitavad ametiisikud, et poliitika ei ole muutunud, kuid pagulastemassi ohjeldamine olevat «võimatu».

No kellele ometi meeldiks uus pagulaskriis? Kellele, kellele – Venemaale muidugi. Kui Eesti huvides on rahulik ja ühtne Euroopa, siis Moskvale meeldib segadus meie liitlaste leeris.

Näiteks võiks pagulastelaine survestada Prantsusmaad ja Saksamaad suhteid Venemaaga siluma. Eesti diplomaatidele tähendaks see taas vajadust pingutada meie huvide kaitsel ülekaaluka jõu vastu. Sellisel juhul jääb üle vaid neile soovida, et tegu oleks taavetliku heitluse, mitte sisyphosliku tühja tööga.

Seotud lood
01.04.2020 02.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto