Sisukord
Välismaa
Tänane leht
02.03.2020
Eesti Meie töötud jäävad vaesuse lõksu virelema (4) Eesti reageeris oma esimesele koroonaviiruse juhtumile kiiresti ja korralikult (14) Osal Krabi kooli lastel pole enam koolikohta Teenekas kaotaja võitis (2) Majandus Teder: Porto Franco avamine jäi toppama bürokraatia taha (1) Riik hakkab Eesti Energiale puidu põletamise eest peale maksma (4) Kange alkoholi pudelid saavad taaratasu (2) Välismaa Kreeka peatas piiril tuhanded migrandid Kataloonia eksliider innustas edasisele võitlusele USA sõlmis Talibaniga ajaloolise leppe Žirinovski: Putin veel üllatab meid pärast 2024. aastat KOHALIK VAADE ⟩ Viirustest enam tapab vaesus Arvamus Teadusmõte on vaba (1) Iga vanus on auasi (1) Tiiu Kuurme: eilse päeva feodaalid (4) Kas vajame Põhjakonna abi? (15) Eutanaasia kui enesetapp (42) Virvendustest reformitiigis (10) Kultuur Ühe perekonna totaalne allakäik Mida teevad hirm ja vägivald inimesega? Sport Lindpere väravatemasinast Sorgast: kümme või enam tabamust oleks korralik saavutus Johaug püstitas rekordi, aga kuidas kannatab see võrdlust teiste talispordiässadega? Flora säilitas külma närvi, Trans vihastas kohtuniku peale ega suutnud emotsioone kontrollida Tänak kogus tuunitud Hyundaiga väärtuslikke kilomeetreid Tartu Deltasse kolinud arvutimuuseum avas digitarkuse päevaks ukse (3) Jõudsalt kasvav vald ehitab uue lasteaia ja plaanib teist rentida Sügisel jätkavad Põltsamaa vallas vaid üks kool ja lasteaed (2) Tudengid ja õppejõud lõid vaprusehelmeid vähihaigetele lastele Väljapeetud väljapanekul näeb piiranguteta ehteloomingut Meelelahutus Koomiks Sudoku

KOHALIK VAADE ⟩ Viirustest enam tapab vaesus

4 min lugemist
  • Paljudes maailma piirkondades pole pandeemiaks mõni nakkushaigus, vaid vaesus.
  • Mitmete haiguste, aga ka seksuaalrünnakute vastu saaks võidelda tualettidega.
  • Karantiini kehtestamine ja piiride sulgemine viiruste levikut ei peata.
  • Koroonaviirus põhjustab paanikat, kuigi hooajalise gripiga oleme harjunud elama.
Igapäevaelu Keenia pealinnas Nairobis asuvas Kibera slummis. Halvad sanitaartingimused ja kehv ligipääs arstimitele tingib arengumaades suremise ravitavatesse haigustesse. FOTO: Noor Khamis/Reuters/Scanpix

Kui ma 2010. aasta alguses Hispaaniast lahkusin ja Lõuna-Aafrika Vabariiki kolisin, kajas mu peas vaid üks hirmumõte. Ma ei teadnud veel, mis mind ees ootab, ma polnud midagi ise näinud ega kogenud, aga kõikjalt kuulsin vaid üht juttu: Aafrikas on haigused, mis võivad mu tappa.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Paljud epideemiad maailmas ei alga ega lõppe, vaid on püsivad. Aafrikas on neist haigustest esindatud peaaegu kõik. Viie aasta jooksul sõitsin korduvalt risti-põiki läbi Ida- ja Lõuna-Aafrika, käies piirkondades, kus levivad HIV, tuberkuloos, koolera ja malaaria. Mis neil reisidel sellest hirmumõttest mu peas sai? Ma unustasin selle. Reisisin ringi mitte vaprusest, vaid harjumusest.

2012. aastal elasin Mosambiigi rannikulinnas Vilankulos, mis on maailmas üks enim maalaaria käes kannatavaid piirkondi.

Kõik mu töökaaslased nakatusid korduvalt. Rekord kuulus Lõuna-Aafrika Vabariigi ja Keenia abielupaarile, kes pidas ühe seisva veega ala lähedal pudupoodi. Paar põdes malaariat rohkem kui 30 korda.

Malaaria, mis on epideemia, mitte pandeemia, nõuab igal aastal kogu maailmas ligi 500 000 inimese elu. Nakatumisjuhtumeid aga on ligikaudu 220 miljonit. Mitte ükski teine loom maailmas ei tapa nii palju inimesi, kui seda teevad sääsed.

Tegelikult tuleks viimane lause ümber sõnastada. Malaariat levitavad sääsed, aga see, mis suure osa inimesi tapab, on vaesus.

«Kui kiiresti ja õigeid ravimeid võtta, terveneb malaariast nädala või kahega,» selgitas mulle Vilankulo haigla arst. Paljud inimesed maailmas kas ei pääse ravimitele ligi või ei suuda neid endale lubada. See on põhjus, miks nad surevad.

29.02.2020 03.03.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto