Kohalik vaade ⟩ Türgi kasutab migrante relvana

Migrandid Évrose jõe kaldal. Teisel pool jõge on ebaseaduslike piiriületajate tõrjumiseks valmis Kreeka sõdurid. FOTO: Emrah Gurel/AP/Scanpix

Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğani käsk mõni tund pärast surmavat rünnakut Türgi sõduritele Süürias Idlibi provintsis oli selge: avame oma piirid pagulastele ja migrantidele ning saadame nad tuhandete kaupa Euroopasse.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kreeka, kel on Türgiga maismaapiir piki Évrose jõge ja merepiir Egeuse merel, on alati esimene, kes peab nende ebaseaduslike piiriületajatega silmitsi seisma. Praegu viibib Kreekas umbes 70 000 migranti, kellest rohkem kui 40 000 elab viletsates tingimustes viiel Egeuse mere idaosas asuval saarel.

Migratsiooniprobleemist põhjustatud pinged eksisteerivad Kreekas juba praegu ja on poliitikas juba kuude kaupa olnud põhiteema.

Mida Kreeka ootab, on praeguse asüülitaotlusi reguleeriva Dublin II konventsiooni ülevaatamine; sest õigel ajal tehtavad muudatused aitaksid migrante mujale ümber asustada.

Praegune süsteem näeb ette, et kõigi Kreekasse jõudnud inimeste asüülitaotlustega tuleb tegeleda Kreekas ehk riigis, mille kaudu ELi sisenetakse. Selline poliitika on saarteelanikud meeleheitele ajanud. Samas on sellised riigid nagu Poola ja Ungari praeguse korra muutmisele tugevalt vastu ja nii ongi kõnelused seiskunud.

02.03.2020 04.03.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto