N, 8.12.2022

Erkki Koort: küsimus on tankimootorites

Erkki Koort
, Meie Eesti toimetaja
Erkki Koort: küsimus on tankimootorites
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
Lõuna-Eesti haigla varugeneraator, mis asub haigla korpuse kõrval. Fotol olevast kangist toimub mootori pöörete ja ühtlasi ka toodetava elektrihulga reguleerimine. 
Lõuna-Eesti haigla varugeneraator, mis asub haigla korpuse kõrval. Fotol olevast kangist toimub mootori pöörete ja ühtlasi ka toodetava elektrihulga reguleerimine. Foto: Arvo Meeks
  • Kas ka teenusepakkuja peab suutma seitse päeva kõrvalise abita toime tulla?
  • Enne kriisi tekkimist ei peeta paljusid neist tõenäoliseks.
  • Kriisideks valmistumine eeldab enamasti ka investeerimist, Eestis mitte alati.

Eesti kerkib tihti üles küsimus, mitu tanki meil on. Harva, kui üldse, pälvib tähelepanu tankimootorite arv. Tõsiselt, elanike kaitse seisukohalt on palju kriitilisem küsimus, mitu tankimootorit meil on, mitte see, kui mitu tanki paraadil üle platsi sõidab.

Tankid on loomulikult tähtsad, kuid me kõik töötame selle nimel, et neid läheks vaja harva. Väga keeruline on soetada ka sellist kogust, mis jõudude vahekorda piirkonnas muudaks. Tankimootoritega on teine asi. Need saab odavamalt kätte ning veermiku ja laskemoona peale ei kulu midagi.

Miks ikkagi tankimootorid? Nõukogude Liidus oli käibel (võimalik, et juhuslikult) üks geniaalne põhimõte. Mida lihtsamad süsteemid on, seda kindlamalt need töötavad. Mida rohkem seadmeid töötab ühesuguste varuosadega, seda kindlam on, et nad töötavad. Nii ehitatigi terve hulk elektrigeneraatoreid strateegilistel objektidel laialt levinud seadme – tankimootori – põhjal.

2019. aasta oktoobritorm tabas erakordse ulatusega Võrumaad. Võru haiglas on just selline tankimootor, mis tagab elektrivarustuse. Meediasse jõudsid teated, kuidas Võru haigla juht pidi käima haigla generaatori jaoks kütust toomas teisest maakonnast.

Lõuna-Eesti haigla varugeneraator.
Lõuna-Eesti haigla varugeneraator. Foto: Arvo Meeks

Sellega seoses levis legend, et see mootor on võetud tankilt, mis tegi läbi Teise maailmasõja. Lubage kahelda. Haigla avati Võru-lähedases männimetsas 1982. aastal ja see pidi olema võimeline vastu võtma haigeid Tartust. Mäletan, kuidas toonane ENSV juht Karl Vaino vilkurite sähvides läbi Võru seda avama kihutas. Kõlab uskumatult, et sinna pandi kasutatud ning porist läbi käinud, vähemalt 40 aastat vana seade.

Lõuna-Eesti haigla varugeneraatori juhtmimiskilp, kus saab voolu anda haigla erinevatesse sõlmedesse.
Lõuna-Eesti haigla varugeneraatori juhtmimiskilp, kus saab voolu anda haigla erinevatesse sõlmedesse. Foto: Arvo Meeks

Ometi juhtus just Võrus uskumatuna näiv. Särtsuv, kuid loomasõbralik ilutulestik kerkis plekk-katuse toel taevakaarde, olles võimsamgi kui uusaastaööl. Peale seda saabus aga pimedus, milles jäid helendama üksikud tähekesed. Need tähekesed märkisid enamasti kütusega generaatori asukohta. Nii mõnigi omavalitsus, mis mõni nädal varem suhtus valmisolekusse naeruvääristavalt, asus tegutsema.

Eriti hullude asjaolude kokkulangemisel võib juhtuda, et abi tõesti ei tulegi ja pere peabki kuidagi need seitse päeva ise hakkama saama. Aga kas ka teenusepakkujad tulevad kõrvalise abita sama kaua toime?

Nüüdseks on teatatud, et iga inimene peaks suutma kuni seitse päeva hakkama saada kõrvalise abita. Osa suudab, teised mitte. Osa elab majas, kus on võimalik soe sees hoida ka teisiti kui kaugküttega, kuid mitmed eramajad on ehitatud ainult elektriküttele. Kortermajades on aga asi veel hullem, sest pursuikat aknast välja ilmselt ei pane. Kui aga teist võimalust ei jää?

Eriti hullude asjaolude kokkulangemisel võib juhtuda, et abi tõesti ei tulegi ja pere peabki kuidagi need seitse päeva ise hakkama saama. Aga kas ka teenusepakkujad tulevad kõrvalise abita sama kaua toime? Või juhtub nii, et kui asjad seitsmendal päeval liikuma hakkavad, ei suuda teenusepakkuja ikka paar järgmist kuud oma kohustusi täita? Süsteemid on rivist väljas, torud külmunud ja «kõrvalise abita nädalast» saab märksa pikem ajavahemik.

Loomulikult ei juhtu kunagi midagi sellist ning Võru alajaama katus oli vaid üksikjuhtum, mis ei saa kunagi korduda. Torme rohkem samuti tulemas ei ole ning lund ei saja eriti kunagi. Enne kriisi ei ole selle puhkemist enamasti tõenäoliseks peetud. Kui me keeldume mõnes valdkonnas millegi vähetõenäolise juhtumist uskumast, võiksime ometi osata õppida mineviku juhtumistest.

Praegu kipume valmistuma kriisiks kunagi tulevikus, mis iialgi ei saabu. Siiski tuleb arvestada, et hädadel on kalduvus korduda, ning samuti otsida variatsioone, milleks ei ole osatud või tahetud valmistuda. Tuul ja külm talveilm on märksa tõenäolisemad kui sõda. Selleks saab valmistuda ning ka tuleb valmistuda. Soetatava varu kaal on erinev ja nii nagu me loodame, et ei vaja kunagi ühtegi tanki selle põhiülesannete täitmiseks, loodame, et ei vaja ka generaatorit.

Märksõnad
Tagasi üles