Sisukord
Arvamus
Tänane leht
03.03.2020
Eesti Ettevõtja: meil on siia riskantne jääda, kui olukord ei muutu ettevõtjatele mõistlikumaks (4) Suur solgitoru ähvardab lõhkeda (3) Koolist kõrvalejääjaid aitab e-õpe (2) Sulavesi tanklas rikkus hulga sõidukeid (1) Majandus Hando Sutter: ei julge öelda, et Tootsi saaga on lõppenud Prügivedajad ägavad tööjõupuuduse käes (6) Välismaa Kohalik vaade ⟩ Türgi kasutab migrante relvana (3) Superteisipäevast saab USA valimiste tõehetk Lõuna-Korea salasekt oli viirusele ideaalne kasvulava Arvamus Juhtkiri: pank kui äri pidur (2) Martin Ehala: poiste hariduspuue (5) Kuulmiskahjustuse võib saada spordiklubist (7) Adik Levin: meediakajastuse umbsõlm infosõja ajastul (20) Sven Kreek: tõukerattasõit vajab reguleerimist Andreas Kaju: Bideni võitlus Valgesse Majja jõudmiseks algas lõunast Päeva karikatuur Meie Eesti Erkki Koort: küsimus on tankimootorites (2) Tormihoiatus: varuge sooja! Kultuur Hingeliigutus ja õudus Berliini filmifestivalil Pääru Oja on maailma jaoks valmis Berliini filmimuuseum võlub imelise ekspositsiooniga Uuslavastus Rakveres: Me ei saa tõele pihta Sport Hooaja algus tekitas Kangertis esimest korda vau-efekti (1) Saaremaa peatreener euromängude eel: Itaalia liiga on teine maailm, püüame anda endast kõik Tervis Eesti arstid päästavad Aafrikas vaeseid vähist (2) Tallinn Suur solgitoru ähvardab lõhkeda (3) Tarbija Prügivedajad ägavad tööjõupuuduse käes (6) Tartu Lumi tõi saanihuligaanid põldudele ja isegi linnatänavatele Ülikool remondib mitme miljoni euro eest õppehooneid Tartust sirguvad Eesti võimlemise tulevikulootused K u u l sai alguse hobist ja kibedast kogemusest Esimene eesti maailmakirjanduse ajalugu tuli lugejate ette kolme raamatuna Meelelahutus Koomiks Sudoku

Adik Levin: meediakajastuse umbsõlm infosõja ajastul

3 min lugemist
Adik Levin FOTO: Toomas Tatar

Eesti meedias peetakse Venemaa infokanaleid kallutatuks, kuid kallutatud on ka meie enda meedia, kirjutab meditsiiiniteaduste doktor Adik Levin.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Olen selle põlvkonna inimene, kes nõukogude ajal kuulas Spidolaga öösel köögis uudiseid. Tahtsin tõde teada. Teave, mida tollal edastasid keelatud raadiojaamad, oli nagu hapnik, ja see aitas meie tolle aja probleemidest palju paremini aru saada. Veel 15–20 aastat tagasi pidasin USA meediat kõige objektiivsemaks, kuid juba tol ajal sain aru, et arvatavasti see nii ei ole. Praegu on aga demokraatide ja vabariiklaste omavaheline kemplemine viinud selleni, et ka maailma kõige võimsama riigi meediat on raske usaldada.

Meile püütakse sisendada, et meie idanaabri poolt tulev info on mõjutustegevus. Kui ükskõik missuguse eksperdi käest küsitakse Venemaa meedia kohta, on vastuseks alati stamp: see on propaganda. Selline hoiak on juurdunud. Mõni ekspert julgeb vahel öelda, et meelelahutussaated on head, aga need on ju väga kallid. Kui meie idanaabri juures toimub mõni sündmus, siis on alati käepärast võtta valvearvamusliidrid või kolumnistid (alati ühed ja samad nimed), kes teavad, kuidas sündmust õigesti kajastama peab. Sageli kasutatakse mõne sündmuse puhul slaavi nimega autorit, et info oleks kindlasti toimetuse seisukohast tõenduspõhine. Olen aru saanud, et seda tehakse ka sellepärast, et Venemaalt tulevat infot ei tohi võtta tõenduspõhiselt ja seda tuleb alati käsitleda kui vaenulikku ja ebaobjektiivset. Võib-olla osaliselt on see nii, kuid kas alati?

Kahjuks unustatakse ära, et just poliitiliste sündmuste puhul on vaja küsida ka teise poole arvamust, et lugejal oleks võimalus endal otsustada, kus on tõde või kus on vale. Ere näide sellest, et infot edastatakse ühekülgselt, on igal esmaspäeval Vikerraadiost tulev ülevaade Venemaa meediast. Infovalik on peaaegu täielikult kallutatud ainult Venemaa valitsusvastaste väljaannete ja blogide poole. Jutt on väga tihti sarkastiline, isegi sapine.

02.03.2020 04.03.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto