Sisukord
Meie Eesti
Tänane leht
04.03.2020
Eesti «Kummalised tähelepanekud» võivad koroonaviirust ravida (7) Politsei peab pidevalt muutuvat narkodiilerite edetabelit (5) Helve Särgava saab Tallinna volikogu uueks aseesimeheks (1) Eestis tuvastati eile teine koroonaviirusega nakatanu Päts läheb lõpuks Moskvasse Reps: TTÜ rikkumine oli õilis, ent lubamatu (10) Majandus Eesti jõusaalikett murrab Balti turu liidriks Suri üks tunnustatumaid tööstusjuhte (1) Välismaa Netanyahu võitis Iisraeli valimised Kreeka tõrjub Türgi piiril migrante Taliban alustas taas rünnakuid (1) Montenegro kirik kakleb Serbiaga Jaak Prozes: komid muretsevad keskkonna ja keele kestmise pärast Austria mägiküla võitleb lumekuninganna fännidega Arvamus Juhtkiri: Euroopa ühtsuse proov (21) Meeli Vilukas-Thibert: aeg põetada ja olla haige Tunne Kelam: Eesti Kongress 30 – lootus tõi vabaduse (9) Teet Kalmus: omal käel programmeerijaks (1) Tiia Lister: poisid vajavad mõtestatud õppimist (4) Erkki Bahovski: kes on Süürias kelle liitlane? (9) Meie Eesti Aimar Altosaar: kallid kaasmaalased (2) Välismaalaste kohanemisprogramm: suhted kinnitavad sisseelamise edukust Aimar Altosaar: Eesti kutsub kohanejad pardale (2) Kultuur Kyp Malone: loomine on alati teekond (1) Näitus, mis avab uusi olemisviise Andestuse alistav vägi Erki Pärnoja ja Dominic Miller Group Talvejazzil «Su üle Jumal valvaku, mu kallis Toomik Jaan…» (3) Sport Segadus jätkub: kõik WRC-tiimid ei kavatsenud Rally Estoniale tulla (1) Karel Voolaid: meie ei taha leppida, et oleme autsaiderid – kõik alustavad puhtalt lehelt Tallinn Helve Särgava saab Tallinna volikogu uueks aseesimeheks (1) Tartu Tulevased meistrid võistlevad aasta tegija tiitli nimel Rahva mälu kandja tähistas sajandat aastapäeva Kätepesu nagu tuletõrjeõppus, sepapoiste-laulu ümisedes Lõunakeskuse juurde kerkib sügisel uuskasutusmajake (1) Filosoof Madis Kõivu ruum avaneb kunstinäitusel teist korda teisiti Meelelahutus Koomiks Sudoku

Aimar Altosaar: kallid kaasmaalased

3 min lugemist
Aimar Altosaar. FOTO: Eero Vabamägi

Seni, kui valitsuse pingutused perepoliitika vallas ei too meie tööturule arvukamaid sugupõlvi ehk siis veel vähemalt 20 aastat, tuleb meil arvestada sisserändega, millest loodetavasti on endiselt suur osa kodumaale naasvatel eestlastel.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

See omakorda tähendab, et ühiskonna sisemine sidusus, hoolivus, kaasavus ja kõik need teised head asjad, mis inimesi hoiavad, peavad saama tegelikkuseks. Samm selles suunas on siseministeeriumi kohanemisprogramm välismaalastele, mille alusel ning Eesti riigieelarve ja Euroopa Liidu fondide toel on Expat Relocation Estonia OÜ koolitusmoodulid viie aastaga Eesti ja eesti keele omasemaks muutnud rohkem kui viiele tuhandele uussisserändajale.

Eestist on saanud sisserännuriik, sest siia tulijaid on 2015. aastast saadik olnud rohkem kui siit lahkujaid. Seda võib nimetada lähimineviku rahvastiku muutuste kolmandaks etapiks.

Oleme harjunud kuulma, et Eesti rahvastik kahaneb. Kuna meid on vähe, on muretsemine oma keele ja kultuuri pärast meil veres. Taasiseseisvumise järel esimese etapina 1992. aastal loodud Eesti Migratsioonifond oli esimene asutus, millega hakati korrastama rahvastiku koosseisu, aidates ajaloolisele kodumaale pöördujaid, kes ei soovinud või ei saanud oma elu meie riigiga siduda. Tollel kümnendil hakkas omakorda lääne poole liikuma ka eestlasi, nii õppima kui töötama, samas naasis kodumaale palju seni paguluses elanuid.

Teine etapp rahvastikukujunduses algas 1998. aastal Integratsiooni Sihtasutuse loomisega, kuna hakkas selguma, et suurem osa okupatsiooni ajal Eestisse tulnutest ei kavatse siit lahkuda ning peame nad oma rahvasse sulandama. See pole olnud kerge ülesanne ning ka 22 aastat pärast riiklike integratsioonikavade algatamist peame nentima, et see on põlvkondi kestev töö ning peamine on hoida rahva sidusust ja oma väärtusi, siis tulevad meiega kaasa kõik, kes tahavad saada meie kaasmaalasteks.

Selle sajandi alguses sai meie rändeprotsesside teine etapp hoogu juurde, eriti pärast piirangute kadumist liikumiseks ELis. Kui meid tabas majanduslik surutis, lahkus Eestist kümneid tuhandeid inimesi aastas, mis paisutas taas tõsiselt muret rahva tuleviku pärast.

03.03.2020 05.03.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto