Aimar Altosaar: Eesti kutsub kohanejad pardale

Iga laupäeva hommikul enne kella kümmet siseneb ühte Tallinna kesklinna büroohoone fuajeesse grupp välismaalasi, eelmisel laupäeval oli neid 13 inimest, kõik pärit eri riikidest üle maailma. Neid on siia toonud kokku huvi saada rohkem teada maast, kuhu nad lühemaks või pikemaks ajaks on elama asunud: kuidas siin asju aetakse, haridust omandatakse, töötatakse, ettevõtteid luuakse, lapsi kasvatatakse ja puhatakse.

Liftiga neljandale korrusele tõusnud tulijad võtab vastu Martin Lään, Expat Relocation Estonia OÜ tegevjuht, kes lepingu alusel siseministeeriumi kohanemisprogrammi täites korraldab juba viiendat aastat kohanemiskoolitusi neile, kes on hiljuti Eestisse saabunud. Kursandid pudenevad laiali kahte auditooriumi, et alustada ühepäevast seminari vormis kohanemisprogrammi baasmooduli koolitust, üks grupp vene ja üks inglise keeles. Täna koguneb venekeelset õpet saama üheksa ja ingliskeelset neli huvilist. Nad tunduvad tõepoolest motiveeritud – programm pole kohustuslik, ikka ise tullakse, kui ollakse Eestist, eestlastest ja eesti keelest huvitatud.

Uurin enne koolituse algust mõne kohaletulnu käest, kust nad on tulnud, kuidas kavatsevad ennast Eestiga siduda ning mida arvavad nende jaoks korraldatud kohanemiskoolitustest.

Lääne-Ukrainast pärit Boriss (pildil) tuli siia juba kolm ja pool aastat tagasi ja pole kohanemiskoolitustel esimest korda. Ta töötab Pärnus moodulmaju tootvas ettevõttes Harmet ning on töö ja eluga väga rahul. Ta kiidab eestlasi, et nood on lahked ja suhtuvad välismaalasse igati toetavalt. Ta plaanib juba oma pere siia järele tuua ning edasipidi sidudagi oma tulevase elu Eestiga. Borissile on tänane kursusemoodul juba kolmas ja ta on alustanud ka süsteemse eesti keele õppega.