Sisukord
Arvamus
Postimees
04.03.2020
Eesti «Kummalised tähelepanekud» võivad koroonaviirust ravida (7) Politsei peab pidevalt muutuvat narkodiilerite edetabelit (5) Helve Särgava saab Tallinna volikogu uueks aseesimeheks (1) Eestis tuvastati eile teine koroonaviirusega nakatanu Päts läheb lõpuks Moskvasse Reps: TTÜ rikkumine oli õilis, ent lubamatu (10) Majandus Eesti jõusaalikett murrab Balti turu liidriks Suri üks tunnustatumaid tööstusjuhte (1) Välismaa Netanyahu võitis Iisraeli valimised Kreeka tõrjub Türgi piiril migrante Taliban alustas taas rünnakuid (1) Montenegro kirik kakleb Serbiaga Jaak Prozes: komid muretsevad keskkonna ja keele kestmise pärast Austria mägiküla võitleb lumekuninganna fännidega Arvamus Juhtkiri: Euroopa ühtsuse proov (21) Meeli Vilukas-Thibert: aeg põetada ja olla haige Tunne Kelam: Eesti Kongress 30 – lootus tõi vabaduse (9) Teet Kalmus: omal käel programmeerijaks (1) Tiia Lister: poisid vajavad mõtestatud õppimist (4) Erkki Bahovski: kes on Süürias kelle liitlane? (9) Meie Eesti Aimar Altosaar: kallid kaasmaalased (2) Välismaalaste kohanemisprogramm: suhted kinnitavad sisseelamise edukust Aimar Altosaar: Eesti kutsub kohanejad pardale (2) Kultuur Kyp Malone: loomine on alati teekond (1) Näitus, mis avab uusi olemisviise Andestuse alistav vägi Erki Pärnoja ja Dominic Miller Group Talvejazzil «Su üle Jumal valvaku, mu kallis Toomik Jaan…» (3) Sport Segadus jätkub: kõik WRC-tiimid ei kavatsenud Rally Estoniale tulla (1) Karel Voolaid: meie ei taha leppida, et oleme autsaiderid – kõik alustavad puhtalt lehelt Tallinn Helve Särgava saab Tallinna volikogu uueks aseesimeheks (1) Tartu Tulevased meistrid võistlevad aasta tegija tiitli nimel Rahva mälu kandja tähistas sajandat aastapäeva Kätepesu nagu tuletõrjeõppus, sepapoiste-laulu ümisedes Lõunakeskuse juurde kerkib sügisel uuskasutusmajake (1) Filosoof Madis Kõivu ruum avaneb kunstinäitusel teist korda teisiti Meelelahutus Koomiks Sudoku

Tiia Lister: poisid vajavad mõtestatud õppimist

2 min lugemist
  • Poiste haridusprobleemid tulenevad haridussüsteemi jäikusest
  • Õpetajad on harjunud õpetama viisil, mis ei arvesta poistega
  • Poisid vajavad õppimiseks mõtestatust ja rohkem iseseisvust
Hariduspsühholoog Tiia Lister. FOTO: Erakogu

Kui kaasava hariduse aluspõhimõte on lapse ümbritseva keskkonna kohandamine just tema vajadustele, siis meil on siiani tavapärane üldine arusaam, et lapsel, kes ei saa koolis hakkama, on endal mingi viga küljes, kirjutab hariduspsühholoog Tiia Lister vastuseks Marin Ehala kommentaarile.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kui haridusministeerium sõnastab uues haridusseaduses kaasava hariduse aluspõhimõttena arusaama, et igal lapsel võib ajutiseltki olla vajadus erilise toe järele koolis, siis Martin Ehala nimetab poistega hariduses toimuvat poistele omaseks «hariduspuudeks» (PM 3.03), olgugi et jutumärkides.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse järgi on puue inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. Poistel sellist üldist puuet hariduse mõttes pole – on mõnede täiskasvanute kivistunud harjumus teha iga päev ikka oma tahtmist ka õpetamises ja poisse õppima sundides.

Kui kaasava hariduse aluspõhimõte on erivajadusega lapse jaoks teda ümbritseva keskkonna kohandamine just tema erivajadustest tulenevatele vajadustele ja eripärale, siis meil on siiani tavapärane üldine arusaam, et lapsel – näiteks ühel poisil –, kes ei saa koolis hakkama või lausa kukub koolist välja, on endal mingi viga küljes. See n-ö meditsiiniline arusaam on mujal maailmas ammu ajalugu, aga Eestis toimib siiani kogu koolisüsteem, tugisüsteemide ülesehitus ja teenuste korraldus endiselt selle arusaama alusel.

03.03.2020 05.03.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto