Sisukord
Maa Elu
Postimees
05.03.2020
Eesti Eesti esimene koroonaviirusega nakatunu: paljas mõte, et võin olla nakatunud, sõi mul närvid seest (10) Amet palub hooldekodukülastused ära jätta (2) Eesti turism saab uuelt viiruselt valusa löögi (10) Näomaski asemel panusta kraadiklaasile (2) Tartu maanteel põrkasid kokku veok ja tramm Allikad ei usu Kaljulaidi minekut 9. mail Moskvasse (21) Majandus Eesti turism saab uuelt viiruselt valusa löögi (10) Bürokraatia omavalitsustes kimbutab iga viiendat ettevõtjat Eesti töötajad teenivad lõunanaabritest rohkem (12) Välismaa Ukraina valitsusjuht vahetub riigile halval ajal (2) Tornaado nõudis Tennessees veerandsada inimelu Biden rebis valimistel Sandersist tublisti ette ELi juhtkond toetab otsustavalt Kreekat (7) Arvamus Juhtkiri: kes peaks maksu maksma? (4) Aarne Seppel: isake Kõlvart ja pööbel (9) Mika Lauhde: Huawei paradoks (2) Tarmo Lääne: tulumaksutagastus tagasi teenima Karmo Tüür: Krimmi vahejaam (2) ​Raul-Allan Kiivet: apteegireformi kampaania on oma eesmärgi saavutanud (2) Lugejakirjad Päeva karikatuur Meie Eesti Uus viirus – äge paljuneja või varju hoidja (4) Kadri Tammepuu: oodates ootamatut Ants Nõmper: eriolukord – sõjavägi kätepesu kontrollima? (8) Kultuur Lahkumine magalast: mees, naine ja uue teatri mänguväljak Kultuuriuudised Kunstiuurimus alasti libanaiste teemal Sport Venemaa tippuisutaja tätoveeris jalale Tallinna silueti Kohtadele neljapaadis on kolm selget soosikut Saaremaa võitles südilt, kuid geimi kätte ei saanud Reis Boliivia lummab soolaväljade ning 900-aastase kaktusega Maa Elu Virumaalegi kerkib kahekorruseline saun Väätsa Agro uues laudas on lüpsjal ühe lehma jaoks 6–7 sekundit (1) Kalakasvatajatel puudub tuleviku osas kindlus Jaanipäeva saaki tuleb külvata veebruaris Põllumees peab uute sortide virvarris orienteeruma ETKI sordid sobivad Eesti tingimustesse Ilmajutt: huvitavat lume sulamisest Küüslauk ei lase vanaks jääda Toome lilleniidu koduaeda Surnuna leitud Türi ilvese julgus viitas inimese sekkumisele Looduskalender ⟩ Ega tali taevasse jää Tartu Koroonaviirus jõudis Tartusse Opositsioon astus linnapeale rünnakut kavandades rehale (3) Tantsuõhtud kammivabrikus tulid tagasi Haruldane kroonlühter säras muuseumis Vald müüs tuksis akudega ja külmad elektriautod maha (6) Aasia muusika ja tantsuga tuleb kaasa origamikunst Meelelahutus Koomiks Sudoku
Postimees digipakett
Postimees digipaketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli digipakett

Põllumajandustoetuste ebavõrdsus jätkub

2 min lugemist
Põllumajandustoetuste kohta on Eestis paslik öelda: ühe käega antakse, teisega võetakse. FOTO: Elmo Riig/SAKALA

Eesti põllumehed on saadavate toetuste poolest ikka olnud Euroopa Liidu riikide seas vaeslapse rollis. Ebavõrdse konkurentsi vähendamisest on küll palju räägitud ja selle vastu protestitud, kuid reaalsuses edeneb tee õigluse suunas teosammul. Nii ka uuel 2021–2027 eelarveperioodil.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus selgitas, et Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku ühtlustada makstavaid toetusi. Liikmesriikidel, kelle toetused jäävad alla 90 protsendi Euroopa Liidu keskmisest, hakatakse neid tõstma. „Ehk jõuame natuke lähemale keskmisele tasemele. Uuel ­perioodil on otsetoetusi Eesti põllumehele juurde tulemas ligi 270 miljonit eurot. See tundub väga suur summa, kuid paraku ei arvestata siin elukalliduse tõusuga – raha väärtus 2027. aastal ei ole enam kaugeltki sama, mis 2014. aastal,” ütles ta. „Kui praegu on Eesti põllumehe otsetoetused kaks kolmandikku sellest, mida saavad põllumehed Euroopas keskmiselt, siis tänu planeeritavatele muudatustele jõuaksime eelarveperioodi lõpuks 10 protsendi võrra soovitule lähemale. Asi edeneb tõesti kukesammudega!”

Otsetoetustel on aga teinegi pool. Kui ühelt poolt raha antaks nagu juurde, siis teisalt on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku vähendada maaelufondi vahendeid 15 protsenti. „Ühe käega antakse juurde, teisega võetakse ära,” ütles Sõrmus. Arvud on praegu veel teoreetilised ja on vara välja tuua, kui palju täpselt hektari kohta Eesti põllumees hüvitisi hakkab saama.

Ajaloo taak

Eesti, Läti ja Leedu põllumehed eristuvad oma Euroopa kolleegidest selle poolest, et peavad läbi ajama ajalooliselt kõige napimate toetustega, mõne teise riigiga võrreldes lausa mitu korda väiksematega.

04.03.2020 06.03.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto