Jaanipäeva saaki tuleb külvata veebruaris

Vello Peitongile meeldib oma kätetööd imetleda ja kui kannatlikkust rohkem oleks, ei poeks mingit ärevust hinge. FOTO: Erakogu

Köögiviljakasvatajad kinnitavad nagu ühest suust, et nende töö ei käi mitte õues oleva ilma, vaid kalendri järgi. Seda eriti tänavu talvel, mil õues on kogu aeg üks suur kevad ja näpud sügelevad aiatöö järele.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Järvamaal Aravete kandis köögivilja kasvatav Vello Peitong nentis, et külv käib ikka kalendri kuuseisu järgi. „Näpud võivad ju sügeleda, kuid tuleb kalendrit vaadata, sest ilmaga võib kõike juhtuda,” sõnas Peitong, kes jälgib külvamisel noore ja vana kuu aega. „Tomatiseeme läks tänavu mulda kodumaa sünnipäeval ja seda eelkõige soodsa kuuseisu tõttu. Eelmine aasta läks veidi varem, veebruari keskel, kuid ikka arvestusega, et esimene saak valmiks jaanipäeva paiku,” selgitas ta.

Idanemine pole kiita

Pika vinnaga köögiviljade ja mitme lillesordi külvamist alustati tänavu novembris, eelmisest aastast peaaegu kuu aega varem. „Kuigi poes pole seemneid eriti saadagi, on mul seemned kodus,” lausus Peitong. Tal kasvab 50–60 sorti lilli, neist 30 on praeguseks külvatud. Tomateid on 150 sordi ringis.

Kõik istutatud seemned ei idane kõige paremini, märkis Peitong. Seda ei saab pidada nigela talve süüks, arvas ta. „Toas on seemnetele idanemistingimused igal aastal üsna ühesugused. Ei teagi, milles asi on. Tuleb lihtsalt kannatlik olla ja oodata. Küll nad kasvama hakkavad,” uskus üle 30 aasta aiandusega tegelenud mees.

Õueilm hakkab taimede kasvu mõjutama siis, kui need saavad kasvuhoonesse istutatud, see juhtub paljudel lillesortidel juba märtsis.

04.03.2020 06.03.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto