Sisukord
Tartu Postimees
Postimees
05.03.2020
Eesti Eesti esimene koroonaviirusega nakatunu: paljas mõte, et võin olla nakatunud, sõi mul närvid seest (10) Amet palub hooldekodukülastused ära jätta (2) Eesti turism saab uuelt viiruselt valusa löögi (10) Näomaski asemel panusta kraadiklaasile (2) Tartu maanteel põrkasid kokku veok ja tramm Allikad ei usu Kaljulaidi minekut 9. mail Moskvasse (21) Majandus Eesti turism saab uuelt viiruselt valusa löögi (10) Bürokraatia omavalitsustes kimbutab iga viiendat ettevõtjat Eesti töötajad teenivad lõunanaabritest rohkem (12) Välismaa Ukraina valitsusjuht vahetub riigile halval ajal (2) Tornaado nõudis Tennessees veerandsada inimelu Biden rebis valimistel Sandersist tublisti ette ELi juhtkond toetab otsustavalt Kreekat (7) Arvamus Juhtkiri: kes peaks maksu maksma? (4) Aarne Seppel: isake Kõlvart ja pööbel (9) Mika Lauhde: Huawei paradoks (2) Tarmo Lääne: tulumaksutagastus tagasi teenima Karmo Tüür: Krimmi vahejaam (2) ​Raul-Allan Kiivet: apteegireformi kampaania on oma eesmärgi saavutanud (2) Lugejakirjad Päeva karikatuur Meie Eesti Uus viirus – äge paljuneja või varju hoidja (4) Kadri Tammepuu: oodates ootamatut Ants Nõmper: eriolukord – sõjavägi kätepesu kontrollima? (8) Kultuur Lahkumine magalast: mees, naine ja uue teatri mänguväljak Kultuuriuudised Kunstiuurimus alasti libanaiste teemal Sport Venemaa tippuisutaja tätoveeris jalale Tallinna silueti Kohtadele neljapaadis on kolm selget soosikut Saaremaa võitles südilt, kuid geimi kätte ei saanud Reis Boliivia lummab soolaväljade ning 900-aastase kaktusega Maa Elu Virumaalegi kerkib kahekorruseline saun Väätsa Agro uues laudas on lüpsjal ühe lehma jaoks 6–7 sekundit (1) Kalakasvatajatel puudub tuleviku osas kindlus Jaanipäeva saaki tuleb külvata veebruaris Põllumees peab uute sortide virvarris orienteeruma ETKI sordid sobivad Eesti tingimustesse Ilmajutt: huvitavat lume sulamisest Küüslauk ei lase vanaks jääda Toome lilleniidu koduaeda Surnuna leitud Türi ilvese julgus viitas inimese sekkumisele Looduskalender ⟩ Ega tali taevasse jää Tartu Koroonaviirus jõudis Tartusse Opositsioon astus linnapeale rünnakut kavandades rehale (3) Tantsuõhtud kammivabrikus tulid tagasi Haruldane kroonlühter säras muuseumis Vald müüs tuksis akudega ja külmad elektriautod maha (6) Aasia muusika ja tantsuga tuleb kaasa origamikunst Meelelahutus Koomiks Sudoku

Haruldane kroonlühter säras muuseumis

1 min lugemist
ERMi direktor Alar Karis (vasakul) sai Mandragora juhilt Ene Sarapilt ja restauraator Jaak Sarapilt ülevaate, kuidas Käsmu kiriku kroonlühtri taastamine käis. FOTO: Arp Karm

Eesti Rahva Muuseumis (ERM) esitleti teisipäeval restauraatorite hoole alt pääsenud Käsmu kiriku kroonlühtrit, mille taastasid Tartu ülikooli spin-off-ettevõtte Mandragora meistrid Jaak Sarap ja Evald Kask.

ERMis kõnelesid sel puhul Mandragora juhataja Ene Sarap ja tööde juht Jaak Sarap.

Sobiva suurusega ruumi ja tingimused taastamistöödeks andiski ERM, kuna Mandragora töökoja ühestki uksest ega aknast lühter sisse ei mahtunud.

Lühtri valdaja on Käsmu kogudus ja tööde tegemisel olid hea nõuga abiks muinsuskaitseameti töötajad Linda Lainevoo, Grete Nilp ja Mirjam Abel. Materjaliuuringud tegi Signe Laht Tartu ülikoolist ning just nende uuringute tulemusena selgus, et lühter ei ole valmistatud kipsist, nagu algul arvati, vaid et see on kriidi ja liimi segu. Just selle materjali tõttu ongi lühter unikaalne, ainuke omataoline Eestis.

Kroonlühtrist on teada ka, et selle annetas 1890. aastatel Käsmu kabelile kohalik meremees ja laevade omanik Jakob Kaskni (1851–1902). Aga kust see päriselt pärit on, millisest riigist või kes on niisuguse kroonlühtri kunagi valmis teinud, selle kohta andmed puuduvad.

Käsmu kroonlühtrist saab pikemalt lugeda 25. veebruari Tartu Postimehest.

Seotud lood
04.03.2020 06.03.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto