Sisukord
Maa Elu
Postimees
05.03.2020
Eesti Eesti esimene koroonaviirusega nakatunu: paljas mõte, et võin olla nakatunud, sõi mul närvid seest (10) Amet palub hooldekodukülastused ära jätta (2) Eesti turism saab uuelt viiruselt valusa löögi (10) Näomaski asemel panusta kraadiklaasile (2) Tartu maanteel põrkasid kokku veok ja tramm Allikad ei usu Kaljulaidi minekut 9. mail Moskvasse (21) Majandus Eesti turism saab uuelt viiruselt valusa löögi (10) Bürokraatia omavalitsustes kimbutab iga viiendat ettevõtjat Eesti töötajad teenivad lõunanaabritest rohkem (12) Välismaa Ukraina valitsusjuht vahetub riigile halval ajal (2) Tornaado nõudis Tennessees veerandsada inimelu Biden rebis valimistel Sandersist tublisti ette ELi juhtkond toetab otsustavalt Kreekat (7) Arvamus Juhtkiri: kes peaks maksu maksma? (4) Aarne Seppel: isake Kõlvart ja pööbel (9) Mika Lauhde: Huawei paradoks (2) Tarmo Lääne: tulumaksutagastus tagasi teenima Karmo Tüür: Krimmi vahejaam (2) ​Raul-Allan Kiivet: apteegireformi kampaania on oma eesmärgi saavutanud (2) Lugejakirjad Päeva karikatuur Meie Eesti Uus viirus – äge paljuneja või varju hoidja (4) Kadri Tammepuu: oodates ootamatut Ants Nõmper: eriolukord – sõjavägi kätepesu kontrollima? (8) Kultuur Lahkumine magalast: mees, naine ja uue teatri mänguväljak Kultuuriuudised Kunstiuurimus alasti libanaiste teemal Sport Venemaa tippuisutaja tätoveeris jalale Tallinna silueti Kohtadele neljapaadis on kolm selget soosikut Saaremaa võitles südilt, kuid geimi kätte ei saanud Reis Boliivia lummab soolaväljade ning 900-aastase kaktusega Maa Elu Virumaalegi kerkib kahekorruseline saun Väätsa Agro uues laudas on lüpsjal ühe lehma jaoks 6–7 sekundit (1) Kalakasvatajatel puudub tuleviku osas kindlus Jaanipäeva saaki tuleb külvata veebruaris Põllumees peab uute sortide virvarris orienteeruma ETKI sordid sobivad Eesti tingimustesse Ilmajutt: huvitavat lume sulamisest Küüslauk ei lase vanaks jääda Toome lilleniidu koduaeda Surnuna leitud Türi ilvese julgus viitas inimese sekkumisele Looduskalender ⟩ Ega tali taevasse jää Tartu Koroonaviirus jõudis Tartusse Opositsioon astus linnapeale rünnakut kavandades rehale (3) Tantsuõhtud kammivabrikus tulid tagasi Haruldane kroonlühter säras muuseumis Vald müüs tuksis akudega ja külmad elektriautod maha (6) Aasia muusika ja tantsuga tuleb kaasa origamikunst Meelelahutus Koomiks Sudoku

Põllumees peab uute sortide virvarris orienteeruma

2 min lugemist
Aeg-ajalt tulevad mõned kultuurid lainena peale. Näiteks paar aastat tagasi oli tatar väga popp. FOTO: Shutterstock

Enne, kui sertifitseeritud seeme põllumeheni jõuab, läbib see üksjagu pika teekonna. Esmalt aretab aretaja uue sordi. Vahel Eestis, enamasti välismaal. Siinne sordiesindaja Scandagra Eesti AS toob oma sordid enamasti Skandinaaviast ja Saksamaalt, vähemal määral Poolast ja Inglismaalt.

Aga seemned ei jõua siia valmis kujul, et otse külviku abil põllumulda idanema minna, vaid enne tehakse Põllumajandusameti tellimusel sordivõrdluskatsed. Need kestavad kaks aastat ja tulemuste põhjal otsustatakse, kas sort sobib Eesti kliimasse. Katsete käigus ei vaadata ainult saagikust, vaid ka muid sordi kvaliteedinäitajaid, näiteks haiguskindlust.

Kui katsetelt roheline tuli saadud, ostab kohalik sordiesindaja omale supereliit- või eliitseemne, mida Eestis paljundama hakatakse. „Meil on selle jaoks seemnekasvatajad, kes seemne paar põlvkonda allapoole paljundavad,” selgitas Scandagra Eesti seemnete tootejuht Kaisa Pajusalu. Kuni seeme jõuab põllumeestele müüdavasse C2-kategooriasse, kulub kaks-kolm aastat. Igal vahepealsel aastal seemet kontrollitakse.

Põllumehel pole aga lihtne oma põllule kõige paremat sorti leida, sest valik on lai. „Uusi sorte tuleb igal aastal juurde, turg on juba üleküllastunud,” sõnas Pajusalu. Veel viis või kümme aastat tagasi oli uutest sortidest pigem puudus. „Põllumeestel on küllalt keeruline uute sortide virvarris orienteeruda.”

Kaisa Pajusalu. FOTO: Sven Tupits

Sortide eluiga pole pikk, tavaliselt neli-viis aastat. Üksikud legendaarsed sordid võivad turul püsida ka kümme ja rohkem aastat. „Sordiaretus näeb kurja vaeva, et neid järjest paremaks teha. Üks asi on saagikus, aga ka kvaliteedinäitajad on väga olulised. Survet lisab seegi, et maailma rahvastik kasvab, aga põllumaad juurde ei tule,” rääkis Pajusalu.

Vahel katsetavad põllumehed pisut eksootilisemate sortidega. Pajusalu teadis, et kuigipalju kasvatatakse meil sojauba, kuigi Scandagra selle seemnega ei tegele. „Aeg-ajalt tulevad mõned kultuurid lainena peale. Paar aastat tagasi oli tatar väga popp, aga see mood taandus. Ka kanepi kasvatamine oli vahepeal populaarne. 2017. aastal oli Eesti näiteks Euroopas suuruselt teine tööstusliku kanepi tootja,” tõi ta mõne näite. Ent peale kasvatamise on tarvis mõelda saagi müümise peale ja sageli on selliseid kultuure raske müüa.

Seemne kategooriad

SE – supereliitseeme

E – eliitseeme

C1 – sertifitseeritud seemne I põlvkond

C2 – sertifitseeritud seemne II põlvkond

TS – tarbeseeme (oma toodetud seeme)

H – hübriidseeme (mõned talirukki ja rapsi sordid)

Allikas: Scandagra Eesti

Seotud lood
04.03.2020 06.03.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto