Sisukord
Maa Elu
Postimees
05.03.2020
Eesti Eesti esimene koroonaviirusega nakatunu: paljas mõte, et võin olla nakatunud, sõi mul närvid seest (10) Amet palub hooldekodukülastused ära jätta (2) Eesti turism saab uuelt viiruselt valusa löögi (10) Näomaski asemel panusta kraadiklaasile (2) Tartu maanteel põrkasid kokku veok ja tramm Allikad ei usu Kaljulaidi minekut 9. mail Moskvasse (21) Majandus Eesti turism saab uuelt viiruselt valusa löögi (10) Bürokraatia omavalitsustes kimbutab iga viiendat ettevõtjat Eesti töötajad teenivad lõunanaabritest rohkem (12) Välismaa Ukraina valitsusjuht vahetub riigile halval ajal (2) Tornaado nõudis Tennessees veerandsada inimelu Biden rebis valimistel Sandersist tublisti ette ELi juhtkond toetab otsustavalt Kreekat (7) Arvamus Juhtkiri: kes peaks maksu maksma? (4) Aarne Seppel: isake Kõlvart ja pööbel (9) Mika Lauhde: Huawei paradoks (2) Tarmo Lääne: tulumaksutagastus tagasi teenima Karmo Tüür: Krimmi vahejaam (2) ​Raul-Allan Kiivet: apteegireformi kampaania on oma eesmärgi saavutanud (2) Lugejakirjad Päeva karikatuur Meie Eesti Uus viirus – äge paljuneja või varju hoidja (4) Kadri Tammepuu: oodates ootamatut Ants Nõmper: eriolukord – sõjavägi kätepesu kontrollima? (8) Kultuur Lahkumine magalast: mees, naine ja uue teatri mänguväljak Kultuuriuudised Kunstiuurimus alasti libanaiste teemal Sport Venemaa tippuisutaja tätoveeris jalale Tallinna silueti Kohtadele neljapaadis on kolm selget soosikut Saaremaa võitles südilt, kuid geimi kätte ei saanud Reis Boliivia lummab soolaväljade ning 900-aastase kaktusega Maa Elu Virumaalegi kerkib kahekorruseline saun Väätsa Agro uues laudas on lüpsjal ühe lehma jaoks 6–7 sekundit (1) Kalakasvatajatel puudub tuleviku osas kindlus Jaanipäeva saaki tuleb külvata veebruaris Põllumees peab uute sortide virvarris orienteeruma ETKI sordid sobivad Eesti tingimustesse Ilmajutt: huvitavat lume sulamisest Küüslauk ei lase vanaks jääda Toome lilleniidu koduaeda Surnuna leitud Türi ilvese julgus viitas inimese sekkumisele Looduskalender ⟩ Ega tali taevasse jää Tartu Koroonaviirus jõudis Tartusse Opositsioon astus linnapeale rünnakut kavandades rehale (3) Tantsuõhtud kammivabrikus tulid tagasi Haruldane kroonlühter säras muuseumis Vald müüs tuksis akudega ja külmad elektriautod maha (6) Aasia muusika ja tantsuga tuleb kaasa origamikunst Meelelahutus Koomiks Sudoku

ETKI sordid sobivad Eesti tingimustesse

1 min lugemist
Nii kasvab teravili sordiaretuse eesmärgil Eesti Taimekasvatuse Instituudis. FOTO: Marianne Loorents/Virumaa Teataja

Maali, Vambo, Mooni, Ruja, Jõgeva – need on vaid mõned näited Eesti Taimekasvatuse Instituudi (ETKI) portfellis leiduvast 101 sordist. Nende hulgas leidub ­ETKI oma aretisi, koostöös valminud aretisi, teiste aretajate sorte, mida ETKI esindab, ning rahvaselektsiooni sorte, mida säilitatakse.

Esindatud on tera-, köögi- ja kaunviljasordid, aga ka heintaimede, õlikultuuride, tatra ja kartuli sordid.

ETKI asedirektor Pille Ardeli sõnul sobivad nende sordid ideaalselt Eesti tingimustesse, sest on ju siin aretatud. „Meie talved on karmimapoolsed ja aretuse põhisuund on, et sort oleks talve- ja haiguskindel ning sobiks meie kliimasse.” Järjest rohkem tuleb lõuna poolt meie põldudele uusi putukaliike, kes põllukultuuridega maiustada armastavad ja kellega sordiaretajad arvestama peavad.

ETKI sordiaretuses, millega on tegeldud peaaegu sada aastat, on suur osakaal heintaimedel, mis on väga tarvilikud karjakasvatusele. „Paljud heintaimede sordid on saadud meie enda geneetiliste ressursside korjamisel. Need on väga hinnas, sest heintaimede aretustegevus on kallis,” rääkis Ardel. Põhjamaades ei ole kuigi palju heintaimede aretajaid.

Turul on palju seemnefirmasid, igal oma portfell ja paljud toodavad seda välissortidega. Ent ETKI püüab saada järjest paremaks müügimeheks.

Ühe põneva teemana tõi ta välja paljasteralise odra ja kaera. Neid on hea idandada ja neid on vaja näiteks leivatööstusele. Ka talioder on järjest rohkem hinnas ja talirüpski üsna uus tulija. Koostöös Eesti Sojaliiduga on aretatud sojauba.

Kuigi teoreetiliselt võiksid ETKI aretatud sordid, mida Eesti seemnekasvatajad paljundavad, üsna suure osa Eesti põllumeeste vajadustest rahuldada, ei ole see nii. „Põllumajandus on samasugune majandus kui muu. On konkurents, avatud turg,” rääkis Ardel. Turul on palju seemnefirmasid, igal oma portfell ja paljud toodavad seda välissortidega. Ent Ardel lisas, et ­ETKI püüab saada järjest paremaks müügimeheks.

Seotud lood
04.03.2020 06.03.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto