Sisukord
Arvamus
Tänane leht
06.03.2020
Eesti «Ta lubas muutuda, ent vägivald naasis...» Laulupeol kootud vaip tuli muuseumi Ministeeriumid tühistavad viiruse tõttu välislähetusi (1) Bussijuhid peavad küljekleepse inetuks (1) Majandus Hiigelreform sikutaks töötud vaesusest välja (22) Lego viirus ei hirmuta Välismaa Läti alustab Vene agendi suhtes juurdlust (1) Paduvihm külvas Brasiilias hävingut Warren lõpetas presidendikampaania KOHALIK VAADE. Kreeka valmistub Türgi provokatsioonideks (7) Migrandisurve vallutas ka ELi välisministrite kohtumise Koroonaviirus muutus USAs poliitiliseks Helsingis rünnakut plaaninud lätlane ei jõudnud tegudeni (2) Arvamus Juhtkiri: tõmme keskele (1) Berit Nuka: õigus olla tõrjutud (5) Vladimir Juškin: Lukašenka ja Putini pokker Riho Breivel: põlevkivi taandumine roheenergia ees vajab plaani (5) Mart Raudsaar: tööl on hind (16) Meie Eesti Aleksei Lotman: hanede kevadised keerdsõlmed (2) Olav Kreen: kevadjaht leevendaks hanerüüstet Jaanus Remm: hanede heidutusjaht – poolt ja vastu Veljo Volke: jahil pole hirmutamise ees eelist Kultuur Valitud kaebusi piiratud teovõimega jumalale UUS EESTI FILM ⟩ Seks, ega see pole naljaasi Sport Ioannis Kalmazidis - kreeklane, kes mängib saarlastele Vehklemisnaised võivad tänu koroonaviirusele saada ootamatu kingi Jaanus Kriisk astus EOK presidendirallilt kõrvale Tartu Delta õppehoone võitis tartlaste südamed (1) Toomas Lepp: peokutsetest jääb ettevõtluse toetamisel väheks Tartus said kaitsemaskid ja desovahendid otsa Lennuameti peadirektor maandus unikaalses lennuakadeemias Laulupeol kootud vaip jõudis muuseumi Bigbank Tartu paneb homme kõik mängu Ülikooli korvpallimeeskonna play-off’i pääsme otsustavad kolm viimast mängu Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: tõmme keskele

2 min lugemist
  • USA valija näib demokraatide presidendikandidaadina eelistavat Joe Bidenit
  • Välispoliitikas on Biden Sandersiga võrreldes traditsioonilisema joone pooldaja
  • Tõenäoliselt on Biden Eesti välispoliitika vaatenurgast sobivam kui Sanders
Päeva karikatuur. FOTO: Urmas Nemvalts FOTO: Urmas Nemvalts

Poliitilise polariseerumise aeg USA poliitikas hakkab vist läbi saama. USA eelvalimiste superteisipäev näitas, et demokraatide valijad koonduvad pigem igava Joe Bideni kui Bernie Sandersi selja taha. Kuigi on raske midagi kindlat väita, võib see Eesti poolt vaadates olla pigem hea areng.

Keskealisele keskklassi kuuluvale demokraadist valijale võib Sanders tunduda sama palju tsentrist väljast kui Trump, ainult teises suunas. Samas ühendab neid sama radikaalne vastandumine poliitilisele peavoolule, ühe vaenlane on «süvariik», teisel suurkorporatsioonid. Kuigi Sandersil on tugev toetus radikaalseid muutusi ihkavate noorte seas, ei pruugi radikaalsus olla see, mida Ameerika valija praegu soovib ja vajab.

Vaevalt et kaks järjestikust presidenti, kellest kumbki vastandub omal moel peavoolule, oleks sisepoliitiliselt hea lahendus Ameerikale, sest poliitiline pendel kistaks siis hooga teise äärmusesse, et lammutada ka seal, kus Trump ei lammutanud. USA äkiline sööst ühest servast teise ei saa olla hea ka liitlastele. Nii mõneski mõttes tooks see kaasa isegi suuremat määramatust kui Trumpi jätkamine.

Mis puutub välispoliitikasse, siis nii Biden kui ka Sanders on lubanud lõpetada Trumpi välispoliitika, samas on nende lähenemine üsna erinev ja see on võtmeküsimus Eestile. Biden on lubanud pöörata tagasi poliitika, kus tugevad liidrid omavahel jagavad ja valitsevad, ning minna tagasi Trumpi-eelse poliitilise joone juurde, mis väärtustab tugevaid liitlassuhteid. Ta on lubanud tuua USA tagasi kliimavõitluse eesliinile ja seista demokraatia kaitsel kogu maailmas. Trumpi Lähis-Ida rahuplaani peab Biden trikiks, kus on üksnes tehtud nägu mõlema poole kaasamisest.

JUHTMÕTE

Kuigi Sandersil on tugev toetus radikaalseid muutusi ihkavate noorte seas, ei pruugi radikaalsus olla see, mida Ameerika valija praegu soovib ja vajab.

Sanders on lubanud lõpetada Ameerika osalemise sõjalistes konfliktides, kuid tõotanud siiski tugevat koostööd liitlastega. Ta on sõjaliste sekkumiste põhimõtteline vastane ja loodab läbirääkimistele. Ameerika ei tohiks toetuda relvadele, vaid «võimele toetuda meie ühisele inimlikkusele, kasutades meie tehnoloogiat ja tohutut rikkust, et luua paremat elu kõigile rahvastele», on ta öelnud.

Samas erinevad tema vaated Lähis-Ida küsimusele oluliselt Trumpi omadest, kes on väga tugevalt saudide ja Iisraeli selja taga. Sandersi valimine tooks selle piirkonna poliitikas suurema toe Palestiinale. On raske ennustada, millised oleks selle muutuse tagajärjed. Pole võimatu, et see tugevdaks Iraani ja Süüria režiime, samas on need vaid spekulatsioonid. Kuid igal juhul lisab tõsine poliitikamuutus vähemalt ajutist määramatust piirkonda, kus jõudude tasakaal on niigi väga kõikuv.

Kõike kokku võttes tundub, et nii nagu Ameerika demokraatidele, kes koonduvad Bideni selja taha, oleks Biden sobivam kandidaat ka Eestile, seda niihästi välispoliitiliselt kui ka Ameerika sisepoliitilise stabiilsuse seisukohast. Samas ei tohi unustada, et majanduslikult headel aegadel ei kiputa USAs valitsevat presidenti välja vahetama.

Samuti hea ja tervitatav tulemus on see, et miljardäridest kandidaadid lõpetasid oma edutud kampaaniad, olles kulutanud neile kokku ligi miljard dollarit. See annab lootust, et üksnes rahaga siiski presidendikohta osta ei ole võimalik. Mis näitab vähemalt Ameerika demokraatia tugevust.

Seotud lood
05.03.2020 07.03.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto